Nõiduse ja nõidade olemasolusse usub umbes kaheksandik maailma elanikest, osutab Ameerika teadlase uus üleilmne uuring. Samas on inimeste suhtumises nõiakunsti riigiti suured käärid.
Töö tulemused näitavad, et uuritud 95 riigis usub nõiakunsti olemasolusse umbes miljard inimest. Arvestades, et teema on paljudele arutamiseks liiga tundlik, leidub nõiduseusku inimesi uuringu autori ja Ameerika Ülikooli ökonomisti Boris Gershmani sõnul tõenäoliselt tegelikult rohkem, vahendab ScienceAlert.
Uuringus küsitleti ühtekokku 140 000 inimest. Neist umbes 40 protsenti vastas, et usuvad nõiakunsti. Kuigi uskujaid leidub kogu maailmas, jagunevad nad piirkonniti ebavõrdselt. Näiteks Rootsis vastas ainult üheksa protsenti küsitletutest, et nad usuvad nõiduse olemasolu. Samas pidas Tuneesias nõiakunsti olemasolu võimalikuks 90 protsenti vastanuist.
Samuti ilmnes nõiausuga seoses suur erinevus Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Kui välja arvata Portugal ja Hispaania, uskus nõiakunsti Lääne- ja Kesk-Euroopas reeglina alla 20 protsendi vastanuid. Samas Ida-Euroopas, sealhulgas Eestis, oli nõiduseusku üle 30–40 protsendi küsitletutest.
Vähemalt miljard needusepelgajat
Boris Gershman kinnitas, et nõiduseusk on mõnes riigis levinum kui teises. Sellest hoolimata leidub nõidusesse uskuvaid inimesi iga riigi erinevates ühiskonna- ja rahvastikurühmades.
Nõidusega seotud uskumusi on uuritud varemgi, kuid mitte korraga kogu maailmas. Gershman pani oma andmestiku kokku aastatel 2008–2017 silmast silma ja telefoni teel tehtud küsitluste põhjal. Küsitlusi tegid Pew’ uuringukeskus ja teised professionaalsed küsitlejate rühmad.
Muu hulgas käsitlesid nad usuga ja kitsamalt nõiakunstiga seotud hoiakute kohta käivaid küsimusi. Kõigis küsitlustes paluti inimestel vastata, kas nad usuvad kurja silma või siis mõtet, et mõned inimesed saavad teistele needuste või loitsudega kurja teha.
Küsimus needuste ja loitsude kohta oli Gershmani jaoks kõige olulisem – just see aitas tal nõiduseusku inimesed üles leida. Kõigist küsitletutest vastas 40 protsenti, et usuvad sellisel moel kirjeldatud nõiakunsti olemasolu.
Kui laiendada igast riigist saadud seisukohtade suhtarve riigi elanikearvule, leidub üle maailma umbes miljard nõiduseusku inimest, kirjutab Gershman.
Vanameelne riik soodustab
Uus andmestik lubas Boris Gershmanil uudistada ka seost nõiduseusu ning erinevate isiklike ja riigitasandi tegurite vahel.
Isiklikul tasandil selgus, et kõrgemalt haritud ja majanduslikult paremal järjel olevad inimesed uskusid nõiakunsti olemasolusse teistest harvem. Ühtlasi ilmnes võrdeline seos nõiduseusu ning üldise usklikkuse ja jumalausu vahel. Sealjuures polnud olulist vahet, kas vastaja oli kristlane või islamiusku.
Riigitasandil seostus nõiduseusk Gershmani sõnul nõrkade riiklike instiutsioonide, kesise ühiskondlikku usalduse ja vähese uuendusmeelsusega. Samuti usuti nõiakunsti rohkem riikides, kus kultuur eeldab inimeselt ühiskondlike normidega kohandumist või kus laiutab ühiskonnarühmade sees suur ebavõrdsus.
Gershmani sõnul näitab uuring, et usk nõidusesse on maailmas endiselt laialt levinud. Samas on see usk selgelt seotud erinevate kultuuriliste, institutsiooniliste, psühholoogiliste ja sotsiaalmajanduslike asjaoludega.
Gershmani sõnul oleks täieliku üleilmse olukorra mõistmiseks vaja täiendavaid uuringuid. Ehkki tema töö hõlmas 95 riiki, jäid valimist välja Hiina ja India ehk kaks kõige suurema rahvaarvuga riiki maailmas.
Põhjalikest nõiduseuuringutest on autori sõnul praktilist kasu. Kuna nõidusega seotud uskumused põhjustavad mõnel pool maailmas endiselt konflikte, võib uskumuste parem mõistmine aidata kaitsta näiteks nõidumises süüdistatud naisi. Ühtlasi võib teadmine marjaks ära kuluda valitsustele, teadlastele või kohaliku elanikkonda aitavatele heategevusrühmadele.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS One.
Err-ee
