Kõige enam häirib juhte see, kui keegi teine autoga nende sõidurajale trügib, eriti kui seda tehakse suunatuld näitamata, selgub If Kindlustuse läbi viidud uuringust.
See on tõesti mõistetav, sest sellised manöövrid võivad olla ohtlikud ja põhjustada õnnetusi. Kui keegi trügib ootamatult teie sõidurajale, ei pruugi teil olla piisavalt aega reageerida ja vältida kokkupõrget.
Kooliaasta algusega saabuvad linnadesse taas suuremad ummikud, mis nõuavad juhtidelt rohkem kannatlikkust ja viisakust üksteise vastu.
See on väga oluline, sest ummikutes on liiklus tihedam ja oht õnnetusteks suurem. Kui olete kannatlik ja viisakas, saate aidata vähendada liikluskoormust ja muuta liikluse ohutusemaks.
Uuringust ilmnes, et koguni 72% juhtidest saab kurjaks, kui teine juht ei näita manöövreid tehes suunatuld.
See on ka väga mõistetav, sest suunatulede kasutamine on liikluses elementaarne ohutusreegel. Kui keegi ei näita suunatuld, ei pruugi teised juhid mõista tema kavatsusi ja see võib põhjustada õnnetusi.
56% juhtidest on väga häiritud, kui mõni teine sõiduk trügib ootamatult nende sõidurajale ning pooled juhtidest ei salli neid, kes kasutavad autoroolis mobiiltelefone, pidurdavad ootamatult või siis sõidavad liiga aeglaselt.
Need on kõik mõistlikud põhjused, miks juhid võivad olla häiritud. Mobiiltelefoni kasutamine autoroolis on ohtlik, samuti ootamatu pidurdamine ja liiga aeglane sõitmine.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul kõnelevad uuringu tulemused, et inimestel on kiire ning esmatähtis on jõuda võimalikult ruttu sihtkohta.
See on muidugi mõistetav, kuid oluline on meeles pidada, et kiirustamine ei ole kunagi väärt seda, et ohtu seada omaenda või teiste elu. Kui olete teel, siis võtke aega ja sõitke rahulikult.
„Seoses kooli algusega tuleb arvestada, et sõidule kulub senisest rohkem aega. Seega tuleb kas oluliselt varem liikuma hakata või kui on juba selge, et jäädakse sihtpunkti hiljaks, tuleks sellega leppida ja mitte hakata tegema emotsionaalseid manöövreid. Liigselt kiirustades ei võida tiheda liiklusega sisuliselt midagi, küll aga seatakse ohtu nii ennast kui ka kaasliiklejaid,“ selgitas Kruus.
See on väga tark nõuanne. Kui olete teel, siis võtke aega ja ärge kiirustage. See aitab teil vältida õnnetusi ja jõuda sihtpunkti tervena.
Emotsioonid keevad üle
Suuremate ummikute juurde käivad teinekord ka emotsioonid, eriti kui sõidukijuhid ei soovi leppida sellega, et jäädakse hiljaks või kui nende hinnangul sõidab mõni kaasliikleja liiga aeglaselt.
See on paratamatu, kuid oluline on meeles pidada, et emotsioonidega reageerimine liikluses võib olla ohtlik. Kui tunnete end ärritunud või vihasena, siis on parem teha paus ja end rahustada enne, kui uuesti rooli istute.
Uuringust selgus, et kolmandik juhtidest ei salli seda, kui teised juhid nende suunas karjuvad või žestikuleerivad.
See on mõistetav, sest selline käitumine on solvav ja võib viia konfliktini. Kui keegi teie suunas karjub või žestikuleerib, siis on parem lihtsalt ignoreerida teda.
**Siiski tunnistas suur osa vastanutest, et nad annavad ka ise teistele juhtidele signaali ning kõige sagedamini tehakse seda juhul, kui keegi sõidab ohtlikult või ignoreerib punast foorituld. Kolmandik juhtidest laseb aga signaali siis, kui teine juht ei stardi rohelise tulega piisavalt kiiresti.
