Värske rahvusvaheline uuring osutab, et suitsetamine, alkoholi tarvitamine ja ülekaalulisus on üle maailma vähi tekkepõhjuste esikolmikus. Kõigi nende surmapõhjuste mõju kokku võttes on umbes pooled praegused vähisurmad ennetatavad.
Uuringu autorid vaatasid enam kui 200 riigist pärit vähijuhtumite ja -surmade andmeid. Nad leidsid, et 2019. aastal oli välditavatest riskiteguritest tingitud umbes 4,5 miljonit vähisurma. Toonastest üleilmsetest vähisurmadest moodustasid need enam kui 44 protsenti. Suurimad vähi riskitegurid olid suitsetamine, alkoholi joomine ja ülekaalule viitav kõrge kehamassi indeks, vahendab Nature News.
Saksa vähiuuringute keskuse vähiepidemioloogi Rudolf Kaaksi sõnul kinnitavad tulemused suuresti varasemate väiksemate uuringute tulemusi. Uuringu põhisõnum on tema sõnul lihtne: ära suitseta, ära muutu ülekaaluliseks ega joo liiga palju alkoholi.
Liigne suremus
Kui palju täpselt esineb maailmas vähijuhtumeid ja vähiga seotud surmasid, on raske täpselt öelda. Uuringu kaasautori Justin Langi sõnul on asi selles, et mõned riigid ei kogu selle kohta andmeid.
Andmete puudulikkuse korvamiseks kasutasid Lang ja kolleegid suremuse ja vaevuste andmeid enam kui 350 tervisemure kohta 204 riigis. Andmestiku põhjal hindasid uurijad 34 riskiteguri mõju kehvale tervisele ja 23 erinevat tüüpi vähile.
Aastal 2019 olid meeste seas pooled ja naiste hulgas enam kui kolmandik kõigist vähisurmadest tingitud välditavatest asjaoludest. Näiteks olid need surmad seotud tubaka- ja alkoholitarvitamise, ebatervisliku toitumise, kaitsevahendita seksi ja tööl ette tulevate kokkupuudetega ohtlike ainete nagu asbestiga.
Aastatel 2010–2019 suurenes neist riskiteguritest põhjustatud vähisurmade hulk umbes viiendiku võrra. Eriti just madalama elatustasemega riikides oli surmade taga kõige sagedamini liigne kehakaal.
Uuringu kaasautori Kelly Comptoni sõnul võib tulemustest kasu olla ka kohalikel poliitikakujundajatel. Viimased saavad siis otsustada, milliseid tegureid vähiennetust plaanides sihtida.
Kuhu edasi?
Uuring ei arvestanud mõningad muid ja teadaolevaid vähi riskitegureid, sealhulgas kokkupuudet UV-kiirgusega ja teatud nakkustega. Uuringu autorid kasutasid siiski “ebaturvalist seksi” katusmõistena papilloomviiruse (HPV) ja muude sugulisel teel levivate viirustega seotud vähiriskide kohta.
Näiteks on teatud HPV tüvedega seotud emakakaelavähk naiste vähisurmades Sahara-taguses Aafrikas esikohal. Seal aitaks õigeaegne HPV-vastane vaktsiinikuur Kaaksi sõnul suuresti vähi levimust ja naiste suremust vähendada.
Edasistes uuringutes võib töörühm nende seni välja jäänud riskiteguritega ikkagi arvestada. Tulevastest uuringutest võib abi olla ka Covid-19 pandeemia mõju hindamisel vähijuhtumite ja -surmade hulgale.
Uuring avaldati väljaandes The Lancet.
Err.ee
