Kuues riigis läbi viidud uuring näitas, et lapsed sooviksid, et kooliõued pakuksid rohkem erinevaid liikumisvõimalusi. Ka Eesti lapsed tundsid puudust just mitmekesistest võimalustest kooliõues joosta ja mängida.
Uuringus vaadeldi Islandi, Norra, Soome, Leedu, Läti ja Eesti kooliõuede omadusi ning dokumenteeriti, milliseid võimalusi pakuvad need kehaliseks aktiivsuseks 7-18aastaste õpilaste seas ning kuidas vastavad need nende ootustele. Iga kooli laste eelistuste teada saamiseks viidi läbi rühmaintervjuud.
Üks uuringu läbiviijatest, Tartu Ülikooli tervisekasvatuse lektor Merike Kull ütles, et erinevate riikide õpilaste tagasiside oli tegelikult üsna sarnane. „Üldiselt neile nende kooliõued meeldisid, kuid nad soovisid, et need pakuksid rohkem võimalusi põnevateks kehalisteks tegevusteks ning aktiivseid ajaveetmisvõimalusi koos sõpradega. Meil on palju koolistaadionid spordialade harrastamiseks, kuid need pole head loovaks mänguks,“ lausus ta.
Ideaalis peaks kooliõues olema võimalik arendada põhiliikumisoskusi, milleks on kehakontrolliga seotud oskus, keha valitsemise oskus, edasiliikumisoskus, vahendi käsitsemise oskus ja vahendil edasiliikumisoskus. Kulli sõnutsi aitaks selleks kaasa erinevate reketi- ja pallimängude mängimise võimalus, peitusemängu võimaldav haljastus, võimalus sõita tõuke- või jalgrattaga ning võimalus ronida ja arendada tasakaalu. „Kooliõueala loomisel on oluline arvestada, et seal olev pakuks püsivalt põnevust ja väljakutset ning ei muutuks standardlahendustega üksluiseks,“ lisas ta.
Merike Kulli sõnutsi on siin just tähtis koostöö kohalike omavalitsuste kui koolipidajate ja arhitektidega. „Juba arhitektuurivõistluste lähtetingimustes peaks sees olema nõue, et kooliõu sisaldab mitmekesiseid eagruppidele suunatud liikumisvõimalusi.“
Mitmekülgsed kooliõued soodustavad laste isetekkelist liikumist. „Siis ei pea eraldi lastele organiseerima mänge, vaid lapsel on juba õue minnes võimalikult palju tegevusi. Lihtsad ruumilised elemendid loovad teistsugust ruumi. Näiteks põõsa või künka taha saab peitu pugeda ja seda oma mängu kaasata.“
Arikkel „Schoolyard Affordances for Physical Activity: A Pilot Study in 6 Nordic–Baltic Countries“ avaldati ajakirjas Sustainability.
