Külm kodu ei tähenda elanikule üksnes füüsilist ebamugavust, vaid võib anda hoobi ka tema vaimsele tervisele, osutab Suurbritannias kogutud andmetele toetuv uuring. Eriti teravalt võib külm kodu mõjutada juba varem vaimse tervisega kimpus inimesi.
Nagu Eestis, on energiavaesus päevakorras ka Ühendkuningriigis. Teisisõnu võib kodu soojaks kütmine olla paljudele inimestele varasemaga võrreldes kallis lõbu, mis lisandub niigi suurele elukalliduse tõusule. Talve lähenedes kerkivad külma koduga seotud mured üha teravamalt esile, vahendab The Conversation.
Külmas kodus elamise mõju inimese tervisele on uuritud üsna palju. Näiteks on teada, et madal temperatuur pärsib inimese immuunsüsteemi tööd. Kuidas külm tuba aga elaniku vaimset tervist mõjutab, teatakse palju vähem. Adelaide’i Ülikooli teadlaste uus uuring osutabki nüüd, et külmas kodus elamine on inimese vaimsele tervisele tõsine oht.
Küttearvestressist vähenenud suhtluseni
Külmas kodus elamise mõju inimese vaimsele tervisele võib olla mitmetine. Paljudes tekitab stressi ja rahalisi pingeid pelgalt mõte küttekuludest. Kui inimesele näib, et ta ei suuda oma kodu ega peret mugavasti soojas hoida, tunnetab ta ka vähem, et ümbritsev on kuidagi tema otsustada või juhtida.
Oma kodu kütmisega kimpus inimesed lasevad sageli käiku uued toimetulekumehhanismid. Näiteks piiravad nad oma suhtlust ega kutsu sõpru enam nii sageli külla. Samuti võivad nad sooja saamise nimel senisest varem magama minna. Võimatu pole seegi, et paljud inimesed tunnevad talv läbi külmetamise järel kurnatust.
Uuringu autorid kasutasid oma töös Ühendkuningriigi täiskasvanute suure ja esindusliku valimi andmeid. Nad jälgisid inimeste tervist mitme aasta vältel ning üritasid analüüsi käigus arvestada lisaks külmale kodule kõigi teiste ka inimeste vaimset tervist mõjutavate teguritega.
Kodude jahedamaks muutudes suurenes uuritavatel märgatavalt tõsise vaimse kurnatuse oht. Varasemate vaimse tervise muredeta inimestel suurendas külm kodu tõsise vaimse kurnatuse tekkimise riski kaks korda. Varem kergemate vaimse tervise probleemidega silmitsi seisnud inimestel see oht aga suisa kolmekordistus.
Uurijate sõnul tuli külma kodu mõju välja ka siis, kui nad võtsid arvesse muid inimese vaimse tervisega seotud tegureid, sealhulgas sissetulekut. Vähemalt Ühendkuningriigis jagunes külmas kodus elamisega seotud stress elanikkonnas ebavõrdselt. Teistest raskem oli seal sagedamini näiteks üksikvanematel, töötutel või mõne pikaajalise tervisemurega inimestel.
Uuring ilmus ajakirjas Social Science & Medicine.
Err.ee
