Hiljutisest Eesti uuringust selgus, et koroonavaktsiini kolmas doos tõstab märgatavalt antikehade taset, mis aitavad ära hoida rasket haigestumist. Teadlased soovitavad seeläbi jätkuvalt, et need, kes ei ole veel täisvaktsineeritud, teeksid seda lähiajal.
Koroonakriisi algusest saadik on meditsiinilaboris Synlab analüüsitud koroonateste. Hiljuti ilmunud uuringu tarvis uuriti pikema aja jooksul ettevõtte neid töötajaid, kes on saanud kolm korda Pfizeri vaktsiini.
Uuringus osalenud töötajatelt võeti pärast vaktsineerimist verd, mõõdeti antikehi ja T-rakke, et näha, kas inimesele on tekkinud rakuline immuunsus. Nende tulemuste baasil hiljutine teadustöö valmiski. Valim koosnes umbes sajast inimesest.
Uuringuga seotud Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson rääkis, et kui vaktsineerimine algas, oli teadlastel juba teada, et mingil hetkel hakkab antikehade tase aja möödudes kehas langema. Nüüdseks on teada, et võimalikult tugeva kaitse saavutamiseks tuleb teha ka tõhustusdoos ehk kolmas süst.
“Kui vaatasime inimesi, kes said kolmanda süsti, siis kohe pärast kolmandat doosi läksid nende antikehad hästi kõrgele. Hiljem küll antikehad langesid, aga sellest hoolimata oli langus aeglasem kui teise doosi järel,” rääkis Peterson.
“Usun, et läheb aasta enne, kui kolmanda doosi järgselt on antikehad sedavõrd all, et nad vajaksid uuesti üles aitamist ehk siis neljandat doosi.”
Kolmanda doosi järel hakkasid antikehad langema kuue kuu möödudes. Ehk siis kolmas doos aitas antikehade taset hoida kauem kõrgemal ja seetõttu ongi tõhustusdoos ehk kolmas doos professori sõnul oluline.
Praegu ei ole veel teada, kui kaua kolmandast doosist tekkinud antikehad kestavad. “Usun, et läheb aasta enne, kui kolmanda doosi järgselt on antikehad sedavõrd all, et nad vajaksid uuesti üles aitamist ehk siis neljandat doosi,” lausus Peterson.
Erinevad tüved
Võrreldes koroonaaja algusega on olukord praeguseks märgatavalt muutunud, sest viirus on muutunud ja tekkinud on uued tüved. Seega tulebki vahet teha, kas räägitakse Wuhani tüvest ehk siis originaalviirusest või omikronist, mis on praegu valdav tüvi.
Wuhani tüvi on olnud seni kasutusel olnud vaktsiinide aluseks, aga seda tüve enam praktiliselt ei ole. Ringlevadki ainult omikron ja sellele lähedased tüved. Praegused vaktsiinid saavutavad parema immuunvastuse omikroni vastu pärast kolmandat doosi.
Kolmandal doosil ehk tõhustusdoosil on kaks toimet: üks on see, et ta tõstab antikehad üles. Teisalt ka see, et need langevad aeglasemalt kui pärast teist süsti. “Kolmanda doosi abil hakkavad antikehad tõhusamalt omikroni neutraliseerima,” sõnas Pärt Peterson.
Kolmanda tõhustusdoosi saanud inimestest oli 97 protsendil mälu T-rakud ehk rakuline immuunsus koroonaviiruse Wuhani tüve vastu. Omikroni vastu tekkis rakuline immuunsus umbes 80 protsendil kolmanda doosi saanutest inimestest Koroonaviiruse vastu olekski vaja eelkõige omada rakulist immuunsust, et vältida raske haiguse tõttu haiglasse sattumist.
“Antikeha küll blokeerib viirust, aga just rakulist immuunsust peetakse oluliseks raske haigusvormi vastu, mis kõige rohkem laastab vanemaid inimesi.”
“Antikeha küll blokeerib viirust, aga just rakulist immuunsust peetakse oluliseks raske haigusvormi vastu, mis kõige rohkem laastab vanemaid inimesi. Raske haigusega patsientide haiglakoormus on ka oluline meditsiinisüsteemi seisukohalt,” sõnas professor. Üheks oluliseks piirangute kehtestamise eesmärgiks oli tagada meditsiinisüsteemi jätkusuutlik toimimine.
Praegune olukord
Praegu räägitakse ka juba neljandast vaktsiinidoosist. Eestis on antud soovitus, et neljanda doosi võiksid teha üle 60-aastased inimesed. Petersoni sõnul on see kindlasti hea soovitus. Ta selgitas, et kuna vanemate inimeste immuunkaitse langeb märgatavalt kiiremini kui noorematel, on oluline, et nad neljanda süsti saaksid.
Mõistagi on siin eeldus, et eakas on juba kolm süsti kätte saanud. Endiselt on veel palju inimesi, kes ei ole seda teinud, kuigi tõhustusdoosi saab teha juba pea aasta.
Neljanda doosi võivad teha ka need, kel on mõni kaasuv haigus. Näiteks teist tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna haigused, aga ka inimesed, kes saavad vähiravi.
Hiljuti ilmusid uudised, et Eestisse jõudsid uued omikroni tüve suhtes kohaldatud koroonavaktsiinid, mis on mõeldud tõhustusdoosideks. Uute vaktsiinide kohta on tehtud ka juba uuringuid. “Mõned uuringud näitavad, et nad toimivad pisut paremini omikroni vastu, aga see vahe ei ole mitu korda suurem,” lausus Peterson.
“Mõned uuringud näitavad, et need [kohaldatud vaktsiinid] toimivad pisut paremini omikroni vastu, aga see vahe ei ole mitu korda suurem.”
Omikroni jaoks loodud vaktsiine võib seega soovitada, aga vanad vaktsiinid toimivad veel üsna hästi. Pigem on oluline vaktsineerimise korduste arv – kolm või neli vaktsiinisüsti annavad hea kaitse. “Senised vaktsiinid on tegelikult päris head,” ütles professor. Uute vaktsiinide puhul pikaajalise immuunkaitse kohta tulemust veel ei teata.
Ta rääkis, et väga paljud inimesed on teinud kolm doosi ja lisaks sellele ka omikrontüve läbi põdenud. “Näeme, et inimestel, kes on kolm korda vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud, on sisuliselt neli kontakti viiruse antigeeniga. Nende inimeste antikehade tase on kõrgem. Inimesi, kes on lisaks vaktsiinile ka omikroni põdenud, on päris palju,” lausus Peterson.
Kui inimene haiglasse ei satu ja kunstliku hingamist ei vaja, siis pole haigus ühiskonna mõistes tema sõnul väga halb. Peterson ütles, et täiesti võimalik on seegi, et järgmiseks suveks on suurem pandeemia hooaeg läbi ja nooremad inimesed ei peagi neljandat süsti tegema. Küll aga on tulevikku raske ennustada.
Uuring valmis ülikooli ja ettevõtete koostööna. Lisaks Petersonile lõi Tartu Ülikoolist selles kaasa Kai Kisand, Paul Naaber Synlabist ja Joachim Gerhold firmast Icosagen Cell Factory.
Err.ee
