Nii mõnigi lapsevanem on ilmselt unistanud, et leidub mingi võluvits, mis nutva tita maha rahustab ja lapsel uinuda aitab. Nüüd osutab uus rahvusvaheline uuring, et abi võib olla sellest, kui last kätel kandes temaga veidi ringi jalutada ja seejärel teda kaisus hoides mõni minut istuda.
Uuring näitas, et hädakisa tõstva lapse maha rahustamiseks jääb pelgalt tema süllevõtmisest tihti väheks. Tema süles kussutamine võib imiku südame hoopis kiiremini lööma panna ja lapse seeläbi hoopis virilamaks muuta, vahendab ScienceAlert.
Uue töö autorite sõnul toimib paremini see, kui lapsevanem nutva tita hoopis kaissu võtab ja temaga pisut ringi jalutab. Tihtilugu paneb see südame hoopis aeglasemalt lööma ja aitab imikul uinuda.
Kaheastmeline lahendus
Väikeses uuringus piisas vaid viiest minutist nutva imikuga ringitatsamisest, et ligi pooled selles osalenud naised oma lapse magama saaks. Uurijate sõnul rahustab viieminutiline kaisutav jalutamine nutvat last ja muudab ta uniseks ka päevasel ajal, mil laps oleks harilikult ärkvel.
Siis seisab lapsevanema ees aga järgmine proovikivi: kuidas kätel uinunud laps voodisse saada. Nimelt on suur oht, et laps ärkab selle peale üles, kui tema pead tahapoole kallutatakse.
Katse näitas, et need katseisikud, kes peale lapsega ringi jalutamist veel viis minutit teda kätel hoides istusid, kindlustasid oma imikule kõige püsivama une. Siis ei suutnud ka ukse sulgemise õrn heli last äratada.
Kõigist uuritud 21 nutvast imikust uinusid ja jäidki magama 13 last. Neist üheksa jäid katse käigus magama just kaisutava jalutamise ja seejärel istumise meetodil.
Hoia, aga ära keera
Autorid soovitavad, et lapse ohutuse mõttes tasub vanemal imikul kõndimise ajal tihedalt enda keha lähedal hoida ja tema pead toetada. Viieminutilise jalutuskäigu või ringi tatsamise võiks vanem aga ette võtta tasasel takistusteta pinnal ja ühtlasel sammul. Soovitav oleks mitte järsult peatuda ega pöördeid teha. Samuti oleks autorite sõnul soovitav peale jalutamisminuteid lapsega igal juhul mõned minutid istuda.
Uurijad teadvustavad, et iga laps on erinev, kuid nende sõnul paistab ühtlane tatsav jalutamine neid üleüldiselt rahustavat. Võsukeste kaasaskandmise rahustavat mõju on näidanud ka teiste imetajaliikide uuringud. Nii saab rääkida imetajajärglaste liikideülesest transpordivastusest.
Näiteks hiirtel paistab kiigutav liigutamine unele kaasa aitavat seeläbi, et see paneb tööle nende sisekõrva tasakaalukeskuse. See on tajusüsteem, mis annab infot keha liikumise, pea asendi ja ruumis orienteerumise kohta.
Uue uuringu autorid oletavad, et inimlastega võib kätel kandmise ajal toimuda midagi sarnast. Näiteks selgus uuringu kates, et kui emad oma lapsi turvahällis kiigutasid, mõjus see kaisutava jalutamisega sarnaselt.
Samas on tegu väga väikese uuringuga, mistõttu tuleb teemat põhjapanevate järelduste tegemiseks edasi lahata. Pealekauba keskendusid katsed ainult emadele ja paljud lapse und mõjutada võivad tegurid, näiteks suuline rahustamine, oli sõltuvalt emast erinev.
Niisiis viitavad tulemused, et liikumine on ärritunud laste rahustamisega igal juhul seotud. Samas selgus huvitaval kombel, et kui laps enne katse algust ei nutnud, ei paistnud temaga ringi jalutamine teda samamoodi uniseks muutvat.
Autorid oletavad siinkohal, et küllap on nutvad lapsed teistega võrreldes rohkem väsinud. See tähendab nende sõnul, et nutvad lapsed jäävad uitnärvi liikumisvastuse refleksiivse vallandumise tõttu niigi kergemini magama. Last kaisus hoides jalutades võib vanematel õnnestuda tabada just seda kõigile imetajatele omast refleksi.
Teadustöö ilmus ajakirjas Current Biology.
