Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et Eestis on nakkusohtlik iga 40. täiskasvanu. Viirusevastased antikehad on aga loodud ligi viiendikul täiskasvanute elanikkonnast. Olukorra teeb keerulisemaks haigustunnusteta nakatunute suur osakaal ja nakatunuga kokkupuute alahindamine.
11. – 22. märtsini testiti juhuvalimi alusel 2386 täiskasvanute inimest, kellest 2252 puhul analüüsiti ka koroonaviirusevastaste antikehade hulka. Tulemustest selgus, et positiivse PCR-testi andis 102 inimest ehk 4,1%. Neist 41 (40%) olid näiteks läbi põdenud ja polnud enam nakkusohtlikud. 61 positiivset proovi andnud inimest (60%) olid aga juba ette nakkusohtlikud. Hinnanguliselt tähendab see, et täiskasvanute elanikkonnast võib viirust kanda ja levitada keskmiselt 26 500 inimest ehk 2,5%.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda tõttu teeb viiruse niivõrd laia levimuse puhul kõige enam muret tõsiasi, et ligi pooled positiivse proovi lisatud nakkusohtlikest inimestest on ilma haigustunnusteta. „See tähendab, et nad ei ole oma nakatumisest teadlikud ega tee seda, et ka isolatsiooni jääda. Kuna nakatunuid on rohkem kui kunagi varem, siis võib nakkust saada kõikjalt. Viiruse levikut aitab kõige paremini leida lähikontaktidest hoidumine, “selgitas Kalda.
Seireuuringu käigus tehtud koroonaviirusevastaste antikehade uuringust selgus, et antikehad on hinnangute põhjal keskmiselt 229 000 täisealist inimest ehk 21% -l täiskasvanutest. Neist pooled on saanud antikehad haigust läbi põdedes, pooled aga vaktsineerides. Viimase kuu jooksul on antikehadega inimeste arv kasvanud kõige enam just esimese vaktsiinidoosi saanute arvelt.
Kuigi suur hulk inimest, kel on koroonaviirusevastased antikehad, on vaja neid, kes on teadlikult või enesele märkinud haiguste põdedes, pole Kalda igas kindel, kui kaua seeläbi pakuvad kaitsekehad püsivad. „Püsivama viirusekaitse teket ja kogu ühiskonna turvalisust silmas pidades annab elanikkonna laialdane vaktsineerimine kõige kindlama tulemuse. Seepärast antakse kehtiv juhendaja ka soovitus vaktsineerida koroona läbipõdenuid ühe doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist, “selgitas Kalda.
Ettevaatus kasvab, kuid lähikontakt ei sunni sageli käitumist muutma
Käitumisuuring kinnitab, et viiruse laialdane levik ja rangemad liikumispiirangud on mõju mõju avaldanud. Suurenenud on nende osakaal, kes välivad füüsilise kohtumise ja väikeste rühmade koosviibimisi, järgides turvalisi vahemaa reegleid ja hoiduvad maakonna piirides kaugemale reisimast. Seda on näha ühtviisi nii nooremate kui ka vanemate täiskasvanute seas.
Nakatunuga on arvatavalt lähikontaktis olnud iga kümnes täiskasvan. Võrreldes kuu aja eest asendatakse seireetapiga, kuidas vähendada nende hulki, jätkata lähikontakti järel oma igapäevategevust, kuid siiski on neid umbes viiendik. „Arvates juurde need, kes on lähikontaktsena muutnud oma igapäevatoimingutes väga vähe, näeme, et umbes pooled inimesed ei lase ennast arvatavast lähikontaktist eriti häirida. See loob väga soodsa olemasoleva viiruse andnudaks levikuks, “välja toodud Kalda.
