Kantar Emori värske pensionireformi seire järgi kavatseb enamik ehk 60 protsenti teise pensionisamba omanikest seal raha kogumist jätkata.
Lisaks näitavad jaanuari keskel mõõdetud tulemused, et ligikaudu kümnendik teise sambaga liitunutest on esitanud avalduse raha väljavõtmiseks, 14 protsenti kavatseb raha välja võtta ning 15 protsendil puudub veel selge nägemus teise samba tulevikuplaanidest, teatas Kantar Emor.
Teise pensionisambaga kindlalt jätkajate seas on enam nooremaid ning kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesi. Need, kes kavatsevad raha välja võtta, kasutaksid küsitluse kohaselt teise samba raha peamiselt laenude tagasimaksmiseks.
Loe ka: Raha II sambast välja – kuidas see käib ja kui mõistlik seda teha on?
Kantar Emori käitumisteaduste juhteksperdi Heidi Reinsoni sõnul selgub lähinädalatel ja -kuudel kui paljud lahkujad otsustavad seda teha esimesel võimalusel.
“Ühelt poolt teevad pangad aktiivset kommunikatsiooni ja hoiatavad inimesi, et nad ei kiirustaks teise sambast lahkumise otsusega. Teisalt on meil nüüd uus valitsus, kuhu reformi algatajad ei kuulu, mistõttu võib mõnel tekkida küsimus, ega ometi reformi tagasi ei pöörata,” märkis Reinson pressiteates.
Kuigi valitsus on lubanud maksurahu ja sealhulgas reformi mitte tühistada, võib üleminek Kantar Emori hinnangul siiski tekitada ebakindlust, mis omakorda võib panna nii-öelda igaks juhuks tegutsema.
Kuna uus valitsus on juba kõnelenud ka teise samba riigipoolsete maksete taastamisest, võib Reinsoni vaates ka see infokild segadust tekitada – maksete taastamine ei ole tegelikult seotud reformi ja raha väljavõtmise võimalusega.
Kantar Emori hinnangul on ka aasta alguse meediakajastused raha väljavõtjate hulgast ja ajakirjanduses avaldatud raha välja võtmise viise tutvustavad artiklid toonud selle otsuse enam päevakorda ning varem teemast vähem teadlikud inimesed on enda jaoks avastanud reformiga kaasnenud võimaluse raha välja võtta.
Kantar Emor on mõõtnud igakuiselt elanike hoiakuid teise pensionisamba suhtes alates 2019. aasta detsembrist. Tänavu 14. kuni 20. jaanuaril läbi viidud uuringus osales 1217 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat.
