Detsembris läbi viidud avaliku arvamuse seireuuringu tulemustes suuri muutusi võrreldes septembriga ei ole. Mõnevõrra on vähenenud inimeste üldine rahulolu eluga, sealhulgas toetus maksumuudatustele. Eesti kuulumist NATOsse ja riigi kaitsevõime suurendamist peavad Eesti elanikud jätkuvalt oluliseks.
Elanike turvatunne tervikuna ei ole muutunud. Eestis elades tunneb ennast turvaliselt 70% elanikest (septembris 72%) ning seda nii eestlaste kui ka muudest rahvustest elanike hinnangul. Seda, et Eesti riik võib end tunda turvaliselt, arvavad muudest rahvustest elanikud pisut sagedamini kui eestlased (vastavad näitajad on 60% ja 50%).
NATO-sse kuulumist toetab 77% elanikest (septembris 79%). Eestlaste seas on toetus Eesti NATO-sse kuulumisele püsinud stabiilsena – detsembris 92% ning on jäänud viimastel aastatel 91-94% juurde. Muudest rahvustest elanike seas kasvas toetus NATO-sse kuulumisele pärast sõja puhkemist ning jõudis kõrgeimale tasemele 2023. aasta septembris (53%). Detsembris on NATO toetus muudest rahvustest elanike seas pisut vähenenud, jäädes 48% juurde.
Üldine rahulolu eluga oli septembris 71% ja detsembris 65%, vähenes ka majanduslik kindlustunne. Eestlaste hulgas tundis ennast majanduslikult ebakindlalt 54% vastanutest (septembris 42%) ning muudest rahvustest elanike seas kasvas ebakindlus võrreldes septembriga 55 protsendilt 67 protsendile.
Usaldus valitsuse, riigikogu ja presidendi vastu on võrreldes septembriga jäänud sarnasele tasemele. Detsembris toetas valitsust 37% ( septembris 39%), riigikogu 35% (septembris 32%) ja presidenti 72% (septembris 69%) elanikest. Mõningal määral on langenud usaldus kohalike omavalitsuste tegevuse vastu. Kui mais, mil viimati kohalike omavalitsuse usaldusnäitajat mõõdeti, andis oma toetuse 72% vastanutest, siis detsembris oli usalduse protsent 65%.
Kui mais arvas 50% elanikest, et muudatused riigi maksudes on vajalikud, siis septembris jagas seda arvamust 43% ning detsembris 39% elanikest. Muudest rahvustest elanikud suhtuvad maksumuudatustesse oluliselt negatiivsemalt kui eestlased: ebavajalikeks peab maksumuudatusi 49% eestlastest ja 74% muudest rahvustest elanikest. Keskmisest negatiivsem on suhtumine maksumuudatustesse 35-49-aastaste, Kirde-Eestis elavate või majanduslike toimetulekuraskustega inimeste hulgas.
Suhtumine eestikeelsele õppele üleminekusse on stabiilselt hea: septembris arvas 74% ja detsembris 75% elanikest, et eestikeelsele õppele üleminek pakub kõigile Eesti lastele, olenemata nende emakeelest, võrdset võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Eestlaste seas on väitega nõustumine valdav (91%), kuid muudest rahvustest elanike seas on nõustujaid vähem kui mittenõustujaid (nõus 44% ja vastu 52%).
Toetus Ukraina sõjapõgenike püsib samal tasemel
Elanike toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on püsinud muutumatuna. Septembris toetas sõjapõgenike vastuvõtmist 60% ja detsembris 63% elanikest. Eestlaste seas on toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele võrreldes septembriga pisut suurenenud (septembris 66% ja detsembris 72%), kuid muudest rahvustest elanike seas püsinud samal tasemel (septembris 46% ja detsembris 45%).
Ukraina sõjalist abistamist toetab 61%, Ukrainale humanitaarabi osutamist 74% ning Eesti panustamist Ukraina taasülesehitamisse sõja järel 60% elanikest.
Vene Föderatsiooni sõjategevuse Ukrainas mõistab hukka 84% elanikest, 4% suhtub sõjategevusse toetavalt ja 12%-l puudub selge seisukoht (võrreldes septembriga muutust pole). Eestlastest 96% mõistab Venemaa sõjategevuse hukka, muudest rahvustest elanikest 60% mõistab sõjategevuse hukka, 11% toetab sõjategevust ning 29%-l puudub selge seisukoht.
2023. aasta viimase avaliku arvamuse seireuuringu viis Turu-uuringute AS läbi 6.-12. detsembril. Uuringus osales 1252 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, keda küsitleti nii veebi kui ka telefoni teel.
Nii viimase kui ka varasemad avaliku arvamuse seireuuringud leiab riigikantselei veebilehelt: www.riigikantselei.ee/uuringud.
