Uuring sai inspiratsiooni kodanikualgatuse korras läbiviidud kampaaniast „Pikema sõpruse
päev“. Tegemist on liikumisega, mille eesmärk on panna mehi rohkem hoolima iseenda ja
sõprade tervisest, et Eesti mehed elaksid kauem ja tervemana. Eesti meeste oodatav eluiga
sünnihetkel oli 2020. a 74 eluaastat, mis on oluliselt vähem võrreldes Põhjamaadega, samuti
võrreldes Eesti naistega.
Raportis kirjeldatakse meeste tervist käsitlevat läbilõikelist uuringut, mida korraldasid
Tervisekassa ja TÜ Kliinikumi meestekliinik aastatel 2019–2020. Uuringu eesmärgiks on anda
ülevaade 40–49aastaste meeste tervisest ja tervisekäitumisest, suurendada meeste
terviseteadlikkust ning saada sisend meestele suunatud rahvastikupõhise sõeluuringu
projekti väljatöötamiseks.
Uuringus osalejate leidmiseks tehti ulatuslik kampaania läbi meedia. Mehed said tulla
vastuvõtule Tartusse, Tallinnasse ja Pärnusse ning mobiilse kabinetiga tagati teenuse
osutamine väiksemates kohtades. Uuringus osalemine oli ravikindlustatud ja sobivas
vanuserühmas mehe jaoks tasuta. Vastuvõtul mõõdeti vererõhku ja võeti veeniverd, et
hinnata olulisemaid üld- ja mehe spetsiifilist tervist hindavaid näitajaid. Samuti mõõdeti
pikkus, kaal, vööümbermõõt ning keha rasvaprotsent. Lisaks täitsid uuringus osalejad
põhjaliku terviseankeedi, analüüsi kaasati 3195 mehe andmed.
Enda tervist hindas heaks või väga heaks 59% meestest. Enamik uuringus osalenud
meestest olid oma tööga rahul, vaatamata sellele, et peaaegu pooled töötasid nädalas üle
40 tunni. Terviseprobleemide esinemine oli sagedasem meeste hulgas, kes töötasid ala- või
suure ülekoormusega või, kes tegid peamiselt füüsilist tööd.
Kehamassiindeksi alusel oli normaalkaalus mehi 28%, rasvunud oli iga neljas (27%). Kõrgele
metaboolsele riskile viitav vööümbermõõt (VÜ ≥ 102 cm) oli kolmandikul (36%) ning sellele
riskile viitav vööümbermõõdu-pikkuse suhe oli normist kõrgem kolmel neljandikul (77%)
meestest. Rasvumine suurenes koos vanusega ja oli seotud peaaegu kõikide kehvade
tervisenäitajatega (kehv tervise enesehinnang, kõrge vererõhk, valuvaigistite tarvitamine,
testosterooni taseme langus e. hüpogonadism, erektsioonihäirete olemasolu, kehvad
maksanäitajad ja vaimse tervisega seotud probleemid).
Valusid oli viimasel kuu jooksul tundnud 62% meestest, nendest pooled olid tarvitanud
valuvaigisteid. Kolesterool oli normist kõrgem 73% meestest ja kõrge vererõhk tuvastati
pooltel (55%) meestest. Samal ajal üksnes 28% meestest tõi välja, et neil oli varasemalt
diagnoosinud kõrge vererõhk. Metaboolne sündroom esines vähemalt igal kuuendal mehel
(15%), kuid prediabeeti ja diabeeti esines suhteliselt vähestel (4%). Maksanäitajad olid korrast
ära igal kuuendal mehel. Kliiniliselt olulise depressiooni sümptomeid esines vähestel (4%),
uneprobleeme ja isu suurenemist oli igal kümnendal (11%, 9%), energiapuudust või kurbust
oli tundnud iga kahekümnes (6%).
Võimalik eesnäärme haigus (kõrgenenud PSA-tase) oli igal kuuendal mehel (15%). Peaaegu
sama paljudel (18%) esines mõõdukas või tõsine kusemishäire. Selge hüpogonadism ehk
normväärtustest madalam testosterooni tase oli 6%-l, piiripealne tulemus oli 10–20%-l
meestest.
Üheksal mehel kümnest oli püsiv seksuaalpartner ning samavõrra oli mehi, kes olid oma
sõnul seksuaalselt aktiivsed, kõigist meestest oli oma seksuaaleluga rahul 69%.
Seksuaalhäiretest esines kõige sagedamini seemnepurskehäireid (21%) ja erektsioonihäireid (18%),
peamiseks probleemiks oli liigvarane seemnepurse ja nõrgaks jääv erektsioon.
Seksuaalse huvi langust tõi esile 14%-l meestest. Peaaegu kõik meeste spetsiifilise ja vaimse
tervise näitajad, aga ka tervise enesehinnang, rahulolu tööeluga olid paremad meestel, kes
olid (vaba)abielus. Igapäevaselt suitsetas 14% uuritud meestest, endisi suitsetajaid oli 39%.
Alkoholi tarvitas tervist ohustaval määral (16 või enam alkoholiühikut nädalas) 11% meestest,
kuus või enam alkoholiühikut tarvitas vähemalt ühel korral nädalas 15% meestest.
Kuna 8 uuringus osales võrreldes üldrahvastikuga ligikaudu kaks korda enam kõrgharidusega
mehi, oli ootuspärane, et nii suitsetati kui ka alkoholi tarvitati poole vähem.
Kuna tegemist oli mugavusvalimil põhineva uuringuga, tuleb tulemuste üldistamisel Eesti
üldrahvastikule olla ettevaatlik. Kuna puudub informatsioon, mis ajendas mehi uuringus
osalema, võime vaid oletada, et uuringus osalemisest võisid olla rohkem huvitatud mehed,
kellel juba esinesid mingid terviseprobleemid. Samas võib olla ka vastupidine olukord, kus
riskitegurite levimused võivad olla alahinnatud, kuna uuringus osalevatel meestel oli
oluliselt kõrgem haridustase ning paremad tervisekäitumise näitajad võrreldes
üldrahvastikuga. Oletades, et need rühmad võisid üksteist tasakaalustada saame siiski
ettevaatusega eeldada, et käesoleva uuringu tulemused on üle kantavad 40–49aastaste
meeste rahvastikule Eestis
Uuringu tugevuseks on valimi suurus ning objektiivsetel mõõtmistel põhinevad
verenäitajate andmed ning kehaparameetrite mõõtmiste tulemused. Varasemalt pole
Eestis nii suuremahulist uuringut keskealiste meeste hulgas läbi viidud.
Loe edasi SIIT
