Kaitseministeeriumi tellitud iga-aastase avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et 76% Eesti elanikest toetab kaitsekulutuste taseme tõstmist või säilitamist.
„Vastavalt Eesti julgeolekupoliitika alustele on kokku lepitud, et Eesti kaitsekulud on vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Sellele on ka lai toetus Eesti elanike seas – kaitsekulutuste tõstmist toetab 43% ja senisel tasemel säilimist kolmandik elanikest,“ sõnas Salm.
Samuti näitavad kaitseministeeriumi tellitud iga-aastase avaliku arvamuse uuringu tulemused, et relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi rünnaku puhul vajalikuks pidavate Eesti elanike arv on rohkem kui aasta pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale veelgi kasvanud.
„Eesti elanikud tahavad elada vabas Eestis ja on valmis oma riigi eest seisma. See loob meile kõigile turvatunnet. Samuti on jätkuvalt kõrge meie elanike kaitsetahe ja see näitab selgelt, et Eestit ei saa murda,“ sõnas kantsler Kusti Salm.
Riigikaitse avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab 83% Eesti elanikest vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi rünnaku puhul ning ligikaudu 2/3 elanikkonnast on kallaletungi korral valmis ka ise riiki kaitsma. Jätkuvalt püsib kõrge toetus ajateenistusele, mida peab vajalikuks ligikaudu 90% vastanutest. Esmakordselt eelistatakse kohustuslikku riigikaitseõpetust (46% vastanutest) vabatahtlikule riigikaitseõpetusele (41%).
Tänavu kevadel 1200 vastaja seas läbiviidud uuringu „Avalik arvamus riigikaitsest“ tulemustest selgub, et viimase aasta jooksul on kasvanud ka venekeelse elanikkonna toetus relvastatud vastupanule Eesti rünnaku puhul (61%→71%), valmidus ise kaitsetegevuses osaleda (44%→48%) ning toetus noormeeste ajateenistusele (67%→74%).
Kaitseväega seotud tegevustest suhtuvad Eesti elanikud kõige positiivsemalt reservväelaste õppekogunemistele kutsumisse (80%), millele järgnevad liitlaste lennuharjutused ja ülelennud Eesti õhuruumis (75%), kaitseväe tehnika liikumine (73%) ning kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades või üritustel (71%). Lähedase või elukaaslase osalemist õppekogunemistel toetab 73% vastanutest.
Nagu uuringust selgub, on riigikaitse arendamisega rahul 69% elanikest.
Suuremate ohtudena Eesti turvalisusele valeuudiste levikut (84%), küberrünnakuid riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (83%) ning mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (61%).
Eesti elanike hinnangul tagavad jätkuvalt meie julgeoleku NATOsse kuulumine (69%), liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis (33%) ning elanike kaitsetahe (27%).
Eesti kuulumist NATOsse toetab 82% Eesti elanikest, NATO liitlasvägede viibimist Eestis 80%.
77% Eesti elanikest usuvad, et NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel on püsivalt oluline – 29% elanikest usub, et NATO liikmeks olemine hoiab sõjalise rünnaku võimaluse üldse ära ning ligikaudu pooled (48%) usuvad, et konflikti puhkedes osutaks NATO meile otsest sõjalist abi.
Uuringu „Avalik arvamus riigikaitsest“ viis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus OÜ.
Kaitseministeerium on tellinud regulaarset avaliku arvamuse uuringut alates 2000. aastast, uuring viiakse läbi üks kord aastas.
Allikas: Kaitseministeerium
