Problemaatilist liikluskäitumist saab seostada ebatervisliku elustiiliga, näiteks alkoholi ja kiirtoidu tarvitamisega, selgus Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro juhtimisel valminud uurimistööst.
Eestis tehtud uuringus osales 817 inimest, seejuures oli mehi ja naisi ligikaudu pooleks. Eesti psühhobioloogilise liikluskäitumise uuringu raames vastasid osalejad küsimustele impulsiivsuse ja agressiivsuse kohta ning andsid vere- ja geeniproove. Need andmed ühendati politseilt ja kindlustusfirmadelt saadud infoga liiklusrikkumiste ja -õnnetuste kohta viimase viia aasta jooksul.
Selgus, et 137 kiiruseületamisega vahele jäänud osalejat eristusid oma sagedasema kiirtoidu, alkoholi ja energiajookide tarbimise poolest. “Samuti raporteerisid kiiruseületajad rohkem tugevat füüsilist aktiivsust, näiteks raske töö või trenni näol,” sõnas mainekal rahvusvahelisel ECNP (European College of Neuropsychopharmacology) konverentsil uuringutulemusi tutvustanud töö kaasautor, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi doktorant Tõnis Tokko.
Uuringus eristati katsealuseid, kes tarvitavad energiajooke korra nädalas või rohkem. Kiiruseületajate seas oli energiajookide tarvitajaid 14,6 protsenti, kiirust mitteületanute seas aga 7,5 protsenti. “Tõenäoliselt ei ole energiajookide tarvitamine ise liiklusrikkumiste põhjuseks, aga see peegeldab inimese ergutusvajadust,” rääkis Tokko.
Ta lisas, et kiiruseületajad tegid nädalas tugevat trenni keskmiselt 5,7 tundi, mitteületajad 3,7 tundi. Kiiruseületajate suurem kehaline aktiivsus võib Tokko sõnul peegeldada vajadust maandada tavapärasest kõrgemat impulsiivsust.
Samuti on tähelepanuväärne, et ligi 55 protsendil neist, kes olid viie aasta jooksul kiirust ületanud, tuli ette ka liiklusõnnetusi. Kiirust mitteületanute seas sattus õnnetusse ligikaudu 22 protsenti uuringus osalejatest.
Loe edasi SIIT
Allikas. novaator.err.ee
