Eelmisel aastal olid Eesti tervishoiusüsteemiga rahul 65% Eesti elanikest ja arstiabi kättesaadavust pidas heaks üle poole elanikkonnast, selgus Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust.
Möödunud aastal puutus Eesti tervishoiusüsteemiga kokku ühel või teisel moel 97% kõikidest Eesti elanikest. Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid (80%), külastati perearsti või pereõde (69%), käidi hambaarsti juures (59%) või eriarsti vastuvõtul (50%).
Tervisekassa juhi Rain Laane sõnul on inimeste rahuolu riikliku ravikindlustusega jätkuvalt kõrge (71%) ja inimesed väärtustavad Eesti tervishoiukorraldust. „Elanikonna rahulolu meie tervishoiusüsteemiga on küll püsinud heal tasemel, aga näitab ka väikest langustrendi, mis on igati mõistetav. Koroonapandeemia oli kogu tervishoiusüsteemile kurnav ja seeläbi on kannatanud ka arstiabi kättesaadavus, sest nüüd ootavad ravi need inimesed, kes varem sinna ei pääsenud. Ootuspäraselt on rahulolu arstiabiga tugevas seoses teenuse kättesaadavusega. See näitab, et inimeste ootus tervishoiuteenuste kättesaadavusele on pandeemia järgselt suurem, kui me täna pakkuda suudame.” Laane lisas, et kindlasti muretsevad inimesed oma tervise pärast varasemast rohkem, mistõttu pöördutakse ka enam pereõe- või arsti poole, samas on nii arstidest kui õdedest jätkuvalt puudus.
Eelmise aastal olid inimesed kõige rohkem rahul eriarstiabiga, ligi üheksa patsienti kümnest (88%) jäid oma viimase arstivisiidiga rahule. „Elanikonna rahulolu eriarstiabiga on püsinud stabiilselt kõrge, sest meie arstid teevad suurepärast tööd,” kinnitas Laane, kelle sõnul kasutas mullu eriarstiabi teenuseid 774 500 inimest enam kui 937 miljoni euro eest. Uuringu kohaselt olid üle poole inimestest rahul eriarsti vastuvõtule pääsemisega. 22% vastanutest väitsid, et nad said arsti juurde nädalaga ja veerand kuni nelja nädala jooksul. Pooled inimesed ootasid enda sõnul eriarsti vastuvõttu enam kui kuu aega. Tervisekassa juhi sõnul peab patsient arsti vastuvõtule pääsema kuue nädala jooksul.
Väga rahul oldi ka perearsti ja pereõe vastuvõtul pakutud arstiabiga (83%). Veidi enam kui neljandik Eesti elanikest sai perearsti või -õega nõu pidada juba samal päeval ja 40% sai arstiga konsulteerida 2–3 tööpäeva jooksul. Mullu tegid perearstid ja – õed 8,7 miljonit vastuvõttu, mille eest tasus Tervisekassa 205 miljonit eurot.
Möödunud aastal külastas hambaarsti üle poole miljoni inimese. Viimase hambaarsti külastusega jäi rahule 83% elanikest. Need, kes käivad hambaarsti juures harvem kui kord aastas, tõid põhjenduseks, et neil puudub vajadus ja kaebused hambaarstile minemiseks. Välja toodi ka majanduslikke põhjuseid (29%), kuid võrreldes seitsme aasta taguse ajaga mainitakse seda oluliselt harvem (2015: 46%). „Meil kõigil tuleks vähemalt kord aastas hambaarsti külastada ja hambaravihüvitise toel on võimalik seda teha. Kui me hoolitseme oma suutervise eest ja käime regulaarselt kontrollis, siis on võimalik ennetada suuremaid kahjustusi, mille kulu on juba märksa suurem,“ nentis Laane.
Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) on viimase aasta jooksul sattunud alla viiendiku (18%) Eesti elanikest, mis on võrreldav 2021. aasta seisuga. Kõige sagedamini satuti erakorralise meditsiini osakonda ootamatu haigestumise või vigastuse tagajärjel (81%). Seejuures sattusid keskmisest enam EMO-sse 25-34-aastased mehed.
Rain Laane rõõmustab selle üle, et uuringu kohaselt peavad Eesti elanikud haiguste ennetamisel oluliseks aktiivset ja liikuvat elustiili ning tervislikku toitumist. Samuti peetakse tema sõnul tähtsaks regulaarset tervisekontrollides käimist, suitsetamisest ja alkoholist loobumist, sõeluuringutel osalemist ja vaktsineerimist. „Siinkohal toetab Tervisekassa kõiki neid ennetusteenuseid sõeluuringutest sõltuvusest loobumiseni välja. Meie soov on, et inimesed kasutaksid neid teenuseid, et elada tervena ja kaua,“ pani Tervisekassa juht inimestele südamele.
Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2022. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1265 inimest. Uuringut on läbi viidud alates 2001. aastast.
