Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul hääletab riigikogu 16. märtsil tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu üle, mille siht on suurendada tarbijate kindlustunnet veebi teel tehingute tegemisel. Samuti ajakohastab eelnõu kauplemisvõtete reegleid.
Valitsuse eesmärk tarbijakaitseseaduse muutmisel on minister Andres Suti sõnul suurendada tarbijate usaldust ja kindlustunnet veebis ostlemisel.
„Internetis ostude sooritamise populaarsus kasvab jõudsalt ja seega laienevad pidevalt ka digitaalsed võimalused tarbijatele kaupade ja teenuste pakkumiseks,“ ütles Sutt. „Üha enam kasutatakse erinevaid võrdlusveebilehti või turuplatsina tegutsevaid internetipõhiseid kauplemiskohti, kus tarbijal on võimalik teha tehinguid erinevate kauplejatega nagu eBay, Amazon või osta.ee.“
Ministri sõnul ei ole internetis oste sooritades inimese jaoks alati selge ja läbipaistev, kellega lõplik ostuleping sõlmitakse ja millised on tema õigused.
„Tarbija peab teadma, kuidas tema otsingu tulemusena esitatav järjestus kujuneb, kes on veebis sõlmitud lepingu teiseks pooleks ja kelle poole pöörduda kui tekib probleem,“ selgitas Sutt. „Kui internetiostuga läheb midagi valesti, ei ole alati lihtne kindlaks teha, kes vastutab.“
Eelnõus kehtestatud täiendavate teavitamisnõuete kohaselt peab tarbija saama ülevaate, kuidas tema otsingu tulemusena esitatav järjestus on kujunenud. Kui näiteks otsingutulemuste järjestuses ettepoole paigutumise eest on makstud, siis tuleb tarbijat sellest ka teavitada. Lisaks tuleks teavitada, milliseid parameetreid on sellise järjestuse kujunemiseks kasutatud. Samuti tuleb esitada info internetipõhises kauplemiskohas pakkujaks oleva isiku õigusliku staatuse kohta – kas tegemist kauplejaga või mitte.
Tarbijate majandushuvide kaitseks nähakse nõuete rikkumisel ette suuremad rahatrahvid. Suuremad karistusmäärad võivad kaasa tuua ebaausad kauplemisvõtted, sealhulgas ka allahindlustest teavitamisele kehtestatud nõuete rikkumine. Uuenenud nõuded keelavad näiteks ürituse piletite edasimüümine, mis on hangitud automaatseid oste võimaldava tarkvaralahenduse abil, eirates piletite ostmise tingimusi.
Kui pileteid müüakse edasi algsest hinnast tunduvalt kõrgema hinnaga, võib see piirata tarbijate ligipääsu spordi- ja kultuuriüritustele. Samuti on keelatud väite esitamine või mulje loomine, et kaupade või teenuste kohta avaldatud arvustused on tehtud neid ostnud või kasutanud tarbijate poolt, kui kaupleja ei ole rakendanud mõistlikke meetmeid selle kontrollimiseks.
Uute nõuete puhul on tegemist maksimaalselt ühtlustatud nõuetega, mis lihtsustavad digiruumis kauplemist. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL direktiiv 2019/2161, millega ajakohastatakse liidu tarbijakaitsenorme ja tagatakse nende parem täitmine. Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus mullu 13. septembril. Seadus on kavandatud jõustuma 28. mail.
