Eesti apteekidesse jõuab soodustingimustel müügile vaid viiendik kõigist Euroopa Liidus lähiminevikus müügiloa saanud innovatiivsetest ravimitest, kuna ravimitootja sõnul ei ole riik nõus ravimite eest piisavalt maksma. Riigi hinnangul peitub probleemi tuum aga tõigas, et tootjad pole väikesest Eesti turust huvitatud.
Uudsete ravimite kättesaadavus Euroopa Liidus erineb Euroopa Ravimitootjate Liidu uuringu järgi liikmesriigiti märkimisväärselt. Ajavahemikus 2018–2021 Euroopa Liidus müügiloa saanud 168 uuest ravimist oli aasta alguseks Eestis hüvitatavate nimekirjas ainult 31. Lätis oli samal ajal hüvitatud 32, Soomes 90, Saksamaal aga 147.
Märkimisväärsed käärid on ka ajas, mis uudsetel ravimitel kulub soodustingimustel apteekidesse jõudmiseks. Uuel vähiravimil võtab soodustingimustel apteeki jõudmine Euroopa Liidus aega keskmiselt 526 päeva, Eestis aga 708 päeva. On vaid kuus riiki, kus see võtab veel kauem aega.
Eesti Arstide Liidu eestseisuse liige Neeme Tõnisson ütles, et uudsete ravimite kättesaadavuse probleem puudutabki eeskätt vähiravi ning harvikhaigusi. Ta lausus, et onkoloogias tuleb pidevalt turule uusi ravimeid, mis sihivad kindlaid geene. Kuigi tervenemist vähiravimid ei too, sest kasvaja näol on tegu kroonilise haigusega, siis aitavad uued ravimid kasvajat kontrolli all hoida ning patsiendi elu pikendada.
Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe tõi välja, et uute ravimite kättesaadavus ei ole probleem vaid Eestis, vaid ka teistes väikestes ja keskmisest vaesemates Euroopa Liidu riikides. Nii näiteks on kõige rohkem uusi ravimeid soodustingimustel turustatud suurtes ja rikastes Lääne-Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Austrias ja Taanis.
Probleem on omane ka teistele väikeriikidele
Laidmäe tõi välja, et ravimitootjatel ei ole niivõrd suurt huvi ravimeid väikeriikides turustada, sest sealt saab vähem kasumit kui suurriikidest. Seetõttu esitavad nad ka taotluse ravimite hüvitamiseks Eestis palju hiljem kui mõnes Lääne-Euroopa suurriigis.
Ka tervise- ja tööminister Riina Sikkut nentis, et väikeriigid on uudsete ravimite kättesaadavuses praegu Euroopa Liidus paratamatult ebavõrdsemas olukorras. Sikkut ütles, et kui vaadata ravimite hüvitamistaotluste menetlemist, siis kulub lõviosa ravimite soodusnimekirja jõudmise ajast selleks, et ravimitootja üldse esitaks tervisekassale vastava taotluse.
2021. aastal kulus tervisekassa andmetel ravimitootjal ravimi hüvitamise taotluse esitamiseks keskmiselt 473 päeva. Seejärel kulus 11 päeva ravimi esmaseks kontrolliks, 34 päeva ravimiameti hinnanguks, 37 päeva tervisekassa hinnanguks, 32 päeva aruteludeks ravimikomisjonis ning 119 päeva ravimi hinnaläbirääkimisteks ravimitootja ja tervisekassa vahel.
“Küsimus on turu atraktiivsuses ravimitootja jaoks tervikuna ja Eesti ei ole siin üksi. Teised väikesed riigid on siin samalaadses olukorras,” ütles Sikkut.
Ravimitootja: riik lähtub ravimite hindamisel 10 aasta tagusest hinnatasemest
Ravimifirma AstraZeneca Eesti esindaja Hanno Püttsepp ütles, et põhjus, miks Eestis uudsete ravimite kättesaadavus aasta-aastalt halveneb, peitub aga suuresti tõsiasjas, et riik ei ole nõus ravimite eest piisavalt maksma.
Ka ravimitootjate liidu tegevjuht Riho Tapfer ütles hiljuti ERR-ile, et ravimitootjad ei tule uudsete ravimitega tihtipeale väikeriikide turgudele, sest nad näevad juba ette, et riigid ei ole valmis neid ravimeid patsientidele hüvitama ja jõudma tootjatega õiglasele kokkuleppele.
Selleks, et Euroopa Liidus müügiloa saanud uus innovatiivne ravim jõuaks Eestis soodustingimustel apteekides müügile, peavad ravimitootjad ja tervisekassa jõudma kokkuleppele ravimi hüvitamise tingimustes.
Tervisekassa hüvitab eeskätt neid uusi ravimeid, millel on katmata ravivajadus – kas puudub ravimile alternatiiv või ei ole ravi piisavalt tõhus ja ohutu. Tähtis on, et ravim oleks ühteaegu tõhus ja ohutu, aga samas ka piisavalt odav. Ravimite kulutõhususe hindamisel on keskse tähtsusega nende täiendkulu tõhususe määr (ICER). Lihtsustatult näitab see seda, kui palju on riik valmis ühe omandatud kvaliteetse eluaasta eest maksma.
Püttsepp juhtis tähelepanu, et tervisekassa ravimite kulutõhususe piirmäär on olnud alates 2011. aastast täpselt sama ehk 40 000 eurot. Ta lisas, et ainult mõne harvikhaiguse ravimi puhul on aktsepteeritud ka kõrgemat piirmäära umbes kuni 100 000 eurot.
“Eesti sisemajanduse kogutoodang on kolmekordistunud, hinnad on iga-aastaselt kasvanud, aga ravimid peavad riigi arvates maksma siiski sisuliselt sama palju, kui nad maksid aastal 2011,” tõi ta välja.
Ravimitootja tõi välja, et ravimite soetamise eelarvesse ning tervishoidu üldiselt on vaja suunata märgatavalt rohkem raha, muidu muutub uudsete ravimite kättesaadavus Eestis aina halvemaks. Euroopa Liidu riigid kulutasid 2020. aastal Eurostati andmeil tervishoiule 10,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, Eesti aga 7,8 protsenti.
Tervisekassa: ravimitootjad tahavad liiga palju raha
Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe lausus, et ravimite kulutõhususe piirmäärast tegelikult palju ei sõltu ning tegelikult soovivad ravimitootjad oma toodangu eest lihtsalt rohkem raha. Ta ütles, et piirmäära tõstmine võib endaga kaasa tuua selle, et riik ei saa mitte rohkem ravimeid, vaid kallimad ravimid.
“Paljud juurprobleemid seal algavad sellest, et ravimitootjad tahavad enda ravimite eest liiga palju raha. Kui sinna raha juurde panna, siis on see umbes sama lahendus nagu lõkke kustutamine bensiiniga,” lausus ta.
Laidmäe viitas, et rahvusvahelisi ravikindlustusseltse ühendav organisatsioon on välja töötanud õiglase hinna mudeli, mis arvestab ravimi arendus- ja tootmiskulusid, aga ka ettevõtte põhjendatud kasumit ja innovatsiooni premeerimist. Saksamaa ja Belgia ravikindlustajad on juba leidnud, et uudsete ravimite hinnad on õiglasest hinnast üle kümne korra kallimad.
Ühtlasi ei ole Laidmäe sõnul kõik uued ravimid tingimata innovatiivsed. Ta viitas eelmise aasta Saksamaa rahastajate liidu raportile, kus järeldati, et vaid iga viies uus ravim on toonud patsientidele märkimisväärset lisakasu.
“Ühegi poliitika eesmärk ei saa olla mingi tööstusharu kogu toodangu ära ostmine. Meie rahakott on piiratud,” ütles ta. Ta lisas, et ravimi puudumine Eesti turult ei tähenda tingimata katmata ravivajadust, sest apteegis võib müügil olla juba ravim, mis on sarnase toimega.
Hanno Püttsepp nentis, et seda, kui palju ravimite kättesaadavus riigi rahastuse suurenedes paraneks, ei ole võimalik hinnata, sest ettevõtjate ja riigi hinnaläbirääkimised on riikides looritatud ärisaladusega.
Ta ütles, et väide, nagu hakkaks ravimitootjad kulutõhususe piirmäära tõstmise korral ravimite eest kõrgemat hinda küsima, ei pea aga vett. Püttsepp rääkis, et ravimiettevõtted ei ole ravimite hinnastamises globaalsel ühisturul vabad ning ravimite hind peab Eestis olema enam-vähem sama, mis ta on näiteks Lääne-Euroopas.
“Vastasel korral võiks Lääne-Euroopas tekkida hulgimüüjatel huvi hakata ravimeid näiteks Saksamaa turu tarbeks ostma hoopis Eestist ja seeläbi võib kannatada ravimite kättesaadavus Eesti patsientidele,” selgitas ta.
Minister panustab Euroopa Liidu ravimituru reformile
Riina Sikkut ütles, et Eesti ei saa ravimitootjatele ette kirjutada, et need peaksid Euroopa Liitu käsitlema ühtse turuna ning huvituma väikeriikides turule tulekust sama palju kui suurtes riikides. Seda saab teha aga Euroopa Liit, kes tuli hiljuti välja ka ravimituru reformi ettepanekuga.
Euroopa Komisjon plaanib ravimituru reformiga motiveerida ravimitootjaid turustama oma ravimeid kõikides Euroopa Liidu riikides, pakkudes neile vastu ravimi turukaitse pikendust.
“Me võime küll käe püsti tõsta ja hüüda, et tulge meie turule ka, aga lõpuks toob selle muutuse see, kui ravimitootja saabki pikema turukaitse juhul, kui ta tuleb kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide turgudele. See on see, mis peaks tooma põhjalikuma muutuse,” ütles Sikkut.
Erki Laidmäe ütles kuu aega tagasi ERR-ile, et komisjoni ravimituru reformi järel võib tekkida olukord, kus ravimiettevõtja on tulnud ravimiga küll liikmesriigi turule, aga ei ole samas majanduslikult motiveeritud jõudma riigiga hüvitamise suhtes kokkuleppele. See tähendab, et ravim võib olla küll apteegis müügil, aga selle eest peab maksma hingehinda ja tavalise inimese jaoks ravimi kättesaadavus ei paraneks.
Sikkut ütles, et võib küll konstrueerida igasuguseid negatiivseid stsenaariume, aga tervisekassa varasemad eritlused näiteks vähiravimite turustamises on näidanud, et kui ravimitootja on esitanud Eestis juba ravimi hüvitamise taotluse, siis jõuavad tervisekassa ja ravimitootja üheksal juhust kümnest hüvitamises ka kokkuleppele.
“See muidugi ei näita, et tulevikus jääb see osakaal täpselt samaks, aga samas ei ole praegu põhjust eeldada, et kui ravimitootja soovib Eestis saada uue ravimiga hüvitatavate ravimite nimekirja, et siis on see kokkuleppele jõudmine kuidagi erakordselt raske,” ütles Sikkut.
Ka Laidmäe ütles, et ta on tagasihoidlikult optimistlik, et kui Euroopa Komisjon sunnib ravimitootjaid igas riigis hüvitamistaotluse esitama, siis on ravimitootjatel ka huvi taotlusega jõuda soodsa lõpplahendini.
