Usaldada rohkem oma sisetunnet, kui sul seda vähegi on, ja sinu elu saab olema loomulikum, huvitavam ning sa hakkad hindama aega, mis sulle on antud nüüd, selles elus, siin, selles maailmas.
Me ei ole üksi – inimkond Maal. Kui me lõpuks ometi mõistaksime, et planeet Maa kõige põnevam, mõistatuslikum ja keerulisem olevus on INIMENE… võibolla siis võib Maa ka õnnelikuks planeediks saada. Me oleme kaotanud liig palju aega. Oleme kui tsirkuseartist balanseerimas peenikesel köiel, väike vääratus ja me kukume… tühjusse. Samm-sammult ettevaatlikult enda ette vaadates võime ehk jõuda platvormile, millega see köis on ühendatud – kus oleme taas turvalises paigas.
Meile on antud elamiseks imeline planeet, kus on kõike. Meid on nii erinevaid keelelt, nahavärvuselt, kultuurilt, usult… Meis kõigis on makrokosmos, mis ei saa eksisteerida ümbritseva universumita. Maailm on nii põnev, igaüks on piisake selles. Meie erinevus just teebki maailma mitmekesiseks, kuid samal ajal meie arunatuke sageli ei talu seda erinevust. Inimene, peatu! Vaata seda sinust erinevat inimest sinu kõrval või sinu püssisuu ees. Temas on nii palju saladusi, palju talle eneselegi teadmatut. Püüa mõista seda teist maailma ja ka sinu enda maailm muutub rikkamaks ja paremaks. Seda on palju, seda on tõesti palju soovitud. Me sageli tegutseme enne, kui jõuame mõista, mis siis tegelikult käsil on…
Inimene, peatu, võta aeg maha, ole veidikegi üksi iseenda, oma tunnete ja mõtetega! Üksi iseendaga. Kuula oma suisehäält. Me räägime, räägime, kuulamata õieti üksteist, mõistmata…
Veel on imelisi paiku eemal linnadest, kasvõi nurgake meie kodus, kus olla iseendaga ja küsida: miks olen just nimelt siin ja just nüüd? Mida on mul anda head sellelemaailmale, neile inimestele…? Kas olen andnud tillukesegi osa endast muutmaks ümbritsevat paremaks, iseennast teiste suhtes sallivamaks? Või olen oodanud vaid teistelt, tahtnud vaid saada, omada või isegi nõuda…?
Minu kodumaal on inimestesse sisse kasvanud kartus: aga mis teised minust arvavad, kui ma… Oleme nii kohutavas krambis, sõltuvuses teiste arvamusest. Oleme ju tõesti erinevad. Jaa, võibolla mõnele me isegi tundume veidi veidra, tobeda või kummalisena. Kuid kui me oleme lihtsalt meie ise, mitte see, kellena tahaksime näida või kellena teised võiksid meid näha tahta…? Hoida silmad lahti ja kuulata ka omaenda sisehäält, võtta kõike uut ja tundmatut vastu avatud südame ja hingega. Jätta igaühele tema arusaam ja mõistmine sellest maailmast, leida temas enda jaoks midagi põnevat…