USA terviseametid soovitasid peatada Johnson & Johnson vaktsiini kasutamise

USA-s on teatatud kuuest trombijuhtumist, millel võib olla võimalik seos Johnson & Johnsoni vaktsiiniga. USA-s on Johnson & Johnson vaktsiini süsti saanud 6,8 miljonit inimest.

“Kõik kuus juhtumist esinesid 18-48 aastastel naistel ja sümptomid ilmnesid 6-13 päeva pärast vaktsineerimist,” teatas CNN.

“CDC kutsub kolmapäeval kokku koosoleku, et need juhtumid üle vaadata ja hinnata nende võimalikku olulisust,” teatas CDC.

“FDA uurib samuti juhtumeid. Kuni see protsess on lõpule viidud, soovitab FDA vaktsiini kasutamise lõpetada,” vahendas CNN.

Kuidas Jansseni vaktsiin töötab?

Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Meritsa sõnul on Jansseni vaktsiin rekombinantne adenoviirusel (inimeselt inimesele leviv hingamisteede viirus, toim) põhinev vaktsiin. See tähendab, et vaktsiini koostisest leiab inimese adenoviirus-26 varianti, mis ei suuda end inimese organismis paljundada, kuid toodab SARS-CoV-2 ogavalku. “Kõige lähedasem on see tegelikult Sputnik V esimesele komponendile, mille tegemiseks on samuti kasutatud inimese adenoviirust 26,” märgib Merits.

Kuidas erineb Jansseni vaktsiin AstraZeneca vaktsiinist?

Kahe vaktsiini tööpõhimõte on sama. “Suurim erinevus on adenoviiruses, mida kasutatakse SARS-CoV-2 ogavalku kodeeriva järjestuse rakku toimetamiseks: AstraZeneca vaktsiini puhul on see šimpanside adenoviirus,” selgitab Merits.

Mõningasi erinevusi on ka kahe vaktsiini antigeeni (S-valgu ehk ogavalgu) disainis. “Janssen katsetas hiirtel ja ahvidel seitset erinevat varianti ning valis neist parima. See variant erineb mõnevõrra AstraZeneca vaktsiinis kasutatust,” ütleb viroloog. Janssen katsetas veel üht varianti, mis oli lähedasem AstraZeneca vaktsiinis kasutatule. Ehkki seegi variant töötas, polnud see Jansseni katsetes sama tõhus.

“Kuna otsest võrdlust ühes ja samas uuringuis ei ole kahe vaktsiini vahel tehtud, ei saa olla kindel, kas Jansseni vaktsiinis kasutatud antigeen on inimesel parem või mitte,” võtab Merits võrdluse kokku.

Kuidas Jansseni vaktsiini hoiustatakse ja säilitatakse?

“Jansseni vaktsiine tuleks hoiustada ja transportida sügavkülmas temperatuuril -25 °C kuni -15 °C,” ütleb ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk. Kolme kuu jooksul tuleb Jansseni vaktsiini hoida külmikus, kus temperatuuri on 2–8°C . Peale ampulli esimest torget säilib see 2–8°C juures kuni kuus tundi või toatemperatuuril kuni kaks tundi.

Kui tõhusa kaitse ja kui pikaks ajaks Jansseni vaktsiin annab?

Kiisa sõnul oli Jansseni vaktsiini tõhusus kliinilises uuringus 67 protsenti ning seda nii kaks kui ka neli nädalat pärast manustamist. “See tähendab, et uuring näitas 67 protsendi COVID-19 juhtude ära hoidmist võrreldes platseeborühmaga,” selgitab ta.

Kiisa sõnul on oluline, et nagu teisedki vaktsiinid, hoiab vaktsiin ära raskekujulise Covid-19 haiguse. “Haiglaravi vajava raske haiguse vastu on kaitse 85 protsenti, mis on vähem kui AstraZeneca, Pfizeri ja Moderna vakstiinidel,” ütleb Andres Merits.

Jansseni vaktsiini kaitsev toime algab Katrin Kiisa sõnul aga umbes 14 päeva pärast vaktsineerimist, kuid praegu pole teada, kui kaua vaktsiin COVID-19 eest kaitseb. “Et kaitsevõime kestuse kohta rohkem infot saada, jälgitakse uuringus osalenud inimesi kahe aasta jooksul,” selgitab ta.

Inimkatse põhjal otsustades sõltub Jansseni vaktsiini tõhusus Meritsa sõnul mõnevõrra katse kohast. See tähendab, et vaktsiin kaitseb erinevast rahvusest ja erinevate viirustüvedega inimesi veidi erinevalt.

Millised on Jansseni vaktsiini kõrvaltoimed?

Nii Andres Meritsa kui ka Katrin Kiisa sõnul on Jansseni vaktsiini kõrvaltoimed sarnased teiste adenoviiruste põhiste vaktsiinidega. See tähendab, et igal teisel vaktsineeritul võib süstekohas esineda valu. Neljal inimesel kümnest võib esineda väsimust, peavalu ja lihasvalu, ühel-kahel ka palavikku ja iiveldust.

“Köha, liigesvalu, palavikku, külmavärinaid ning süstekoha punetust ja paistetust esines vähem kui ühel inimesel kümnest,” jätkab Kiisk. Aevastamist, värinaid, kurguvalu, löövet, higistamist, lihasnõrkust, valu kätes ja jalgades, seljavalu, nõrkust ja üldist halba enesetunnet esines tema sõnul vähem kui ühel inimesel sajast.

“Uuringute andmetel esines enamik kõrvaltoimeid 1-2 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja leevenes paari päeva jooksul,” selgitab Kiisk veel. COVID-19 Vaccine Jansseni kasutamisel on tema sõnul esinenud ka allergilisi reaktsioone, sealhulgas üks raske allergiline reaktsioon ehk anafülaksia.

Vanematel täiskasvanutel esineb kõrvaltoimeid vähem kui noorematel. Nagu kõigi vaktsiinide puhul, tuleb COVID-19 Vaccine Janssenit manustada Kiisa sõnul hoolika meditsiinilise järelevalve all.

“Mainitud on ka trombe, mis tundub loogiline, sest neil vaktsiinidel on sama tehnoloogia,” tõdeb Andres Merits veel. Samas on andmeid Jansseni vaktsiini kliinilise kasutamise käigus nähtud kõrvaltoimetest teiste vaktsiinidega võrreldes vähem. Seda seepärast, et Jansseni vaktsiin on kasutusel olnud lühemat aega ning Euroopast selle kõrvaltoimete andmeid Meritsa sõnul veel polegi.

Kas Jansseni vaktsiinil on mingeid vanusepiiranguid?

Janssen vaktsiini inimkatsetes osalesid seni vaid 18-aastased ja vanemad inimesed. “Seega sobib see alates 18. eluaastast, kui immunoprofülaktika komisjon ei otsusta teisiti,” ütleb Merits.

Mis on Jansseni vaktsiini plussid ja miinused?

Jansseni vaktsiini heaks küljeks ja vajakajäämiseks peab Merits mõlemal juhul tõsiasja, et see vajab vaid üht süsti. “Vajakajäämine – tõenäoliselt on sellel väiksem efektiivsus haiglaravi vajava haiguse ärahoidmisel. Pluss – Janssenit on lihtsam kasutada neil, kelle süstimine on raskendatud, näiteks 70+ vanuses kodustel inimestel, kes ei saa või ei suuda perearsti juurde vaktsineerima minna,” võrdleb ta.

Vaid üht manustamiskorda vajav vaktsiin sobib viroloogi sõnul hästi kodus süstimiseks. Samuti võib Jansseni vaktsiin sobida hästi COVID-19 läbipõdenute immuniseerimiseks kuus kuud ja rohkem peale haigust. “Üks süst on terve vaktsiinikuur ja ei teki “pooliku vaktsineerimise” probleemi,” võtab Merits Jansseni eripärad kokku.