Ameerika Ühendriikide senat kiitis neljapäeval heaks USA kaitsekulutuste eelarveosa, mis hõlmab ka Balti julgeolekualgatuse (BSI) rahastamist. Selle programmi kaudu on Ameerika Ühendriigid aastaid panustanud Eesti, Läti ja Leedu kaitsevõime tugevdamisse sadade miljonite dollaritega.
Senati mõlema partei liikmed hääletasid hilisõhtul eelarve poolt ülekaalukalt – tulemusega 77:20 – kinnitades järgmise eelarveaasta riigikaitse volitusseaduse (NDAA). Kyiv Posti andmetel on tegemist olulise sammuga, mis kinnitab USA kindlat pühendumust oma Ida-Euroopa liitlaste kaitsmisele ja annab Balti riikidele selge signaali: Ameerika seisab endiselt NATO idatiiva kõrval.
Uus kaitse-eelarve ulatub 925 miljardi dollarini ning selle heakskiit tuli pärast mitmenädalast poliitilist ummikseisu kongressis ja hiljutisi julgeolekuintsidente Euroopas – sealhulgas Venemaa droonide ja hävituslennukite sissetunge NATO õhuruumi Poolas, Rumeenias ja Eestis. Kuigi konkreetne BSI rahastuse summa pole veel avalikustatud, on teada, et senati versioon eelnõust lubab kolme-aastast sihtotstarbelist rahastamist, mis tugevdab Balti riikide kaitset Venemaa agressiooni vastu.
“Senaatorite sõnum on selge – NATO idatiiva kaitsmine on Ameerika püsiv prioriteet,” ütles üks senati ametnik Kyiv Postile. Teise allika sõnul on senati versioon BSI rahastusest oluliselt tugevam ja realistlikum kui esindajatekoja oma, mis muudab programmi kiire elluviimise tõenäolisemaks.
BSI fondid mängivad keskset rolli Balti riikide sõjavägede moderniseerimisel ning koostalitlusvõime süvendamisel USA ja NATO vägedega. Eelnõu lubab ka mitmikraketiheitjate HIMARS tarnimist Balti riikidele, mis kiirendab piirkonna relvastuse uuendamist ja suurendab kaitsevalmidust. Kyiv Post märgib, et see samm järgneb vaid mõni nädal pärast seda, kui Venemaa hävitajad rikkusid Eesti õhuruumi – intsident, mida USA senaator Michael Bennet nimetas selgeks näiteks Venemaa jätkuvatest ohtudest NATO suunal.
Lisaks võttis senat vastu eraldi resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Venemaa droonide sissetungid NATO territooriumile ning kinnitatakse ühemõtteliselt alliansi pühendumust kollektiivsele kaitsele vastavalt NATO 5. artiklile.
Kyiv Posti hinnangul näitab NDAA seaduseelnõu laiapõhjaline toetus, et hoolimata sisepoliitilistest erimeelsustest on vabariiklaste ja demokraatide vahel välispoliitikas tugev üksmeel – eriti Venemaa tegevuse ohuna tajumisel.
Eelnõus sisalduv muudatusettepanek näeb ette ka 2002. aasta Iraagi sõja volituste ametliku tühistamise, mis tähistab USA kaitsepoliitika strateegilist nihet Lähis-Idast Euroopa suunas. Samuti kohustab seadus USA kaitseministrit esitama kongressile iga-aastase aruande Venemaa niinimetatud “halli tsooni” tegevuste – sealhulgas sabotaaži ja desinformatsiooni – hindamise kohta.
Senati toetuse saanud NDAA seaduseelnõu tuleb nüüd kooskõlastada esindajatekoja versiooniga enne, kui see saab lõpliku jõustuse. Kuid sõnum on juba selge: USA jääb kindlalt Balti riikide ja kogu NATO idatiiva kaitsjaks.
