Eesti esitas Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) avalduse, et sekkuda Ukraina ja Venemaa vahelisse vaidlusse, mis puudutab genotsiidikuriteo vältimise ja karistamise konventsiooni täitmist.
„Eesti koos teiste genotsiidikuriteo konventsiooni osapooltega soovib sekkuda Ukraina ja Venemaa vahelisse vaidlusse, kuna Venemaa agressioon genotsiidikuriteo vältimise ja selle karistamise ettekäändel on seadnud tõsise löögi alla sellise hirmsa kuriteo nagu genotsiid tähenduse. Kohus peab andma hinnangu Venemaa tegevusele ja valesüüdistustele,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu.
Ukraina pöördus Rahvusvahelise Kohtu poole 26. veebruaril, kuna Venemaa õigustas 24. veebruari sissetungi Ukrainasse vajadusega takistada ja karistada Ukrainat väidetava genotsiidi toimepanemise eest Luhanski ja Donetski oblastis.
Reinsalu sõnas, et tegemist oli otsitud ettekäändega, et tunnustada Luhanski ja Donetski oblastit eraldiseisvate riikidena. „Venemaal ei olnud mingit õigust Ukrainasse tungida, nagu pole alust ka Venemaa süüdistusel, et Ukraina on toime pannud genotsiidi,“ rõhutas minister.
Ukraina pöördus Rahvusvahelisse Kohtusse, et kohus tunnistaks, et ei ole tõendeid, et Ukraina on toime pannud genotsiidi Luhanski ja Donetski oblastis ning et Venemaa agressioon Ukrainas genotsiidi vältimise ettekäändel on ebaseaduslik. Kohus pidas 7. märtsil suulise istungi, kuhu Venemaa kohale ei ilmunud. 16. märtsil otsustas Rahvusvaheline Kohus, et esialgse õiguskaitsemeetmena peab Venemaa kohe peatama 24. veebruaril alanud sõjalise agressiooni. Venemaa ei ole siiani seda otsust täitnud.
Koos Eestiga soovivad Ukraina ja Venemaa vahelisse vaidlusse sekkuda ka Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Saksamaa, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Uus-Meremaa, Rumeenia ja Rootsi ning riike võib veel lisanduda.v
