Algselt oli valentinipäev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest sel päeval märku. Läbi ajaloo on olnud valentinipäev armastajate päev, seda kõikjal maailmas. Kuni see traditsioon jõudis külma ja vaoshoitud Põhjalasse ning tundetute ja tuimade eestlasteni.
Et armastus ja tunnete välja näitamine on siinkandis üpriski harv ja väheesinev nähtus, samas pidu on ju vaja panna, siis mõeldigi välja tagasihoidlikum nimetus “sõbrapäev”. Millal muul ajal ikka sõpradele tähelepanu pöörad – nagu enamikule eesti meestele tuleb oma nainegi meelde vaid naistepäeval. Kui siiski…
Nüüd aga on lisaks hea võimalus ja põhjendus nillida võõraid naisi/mehi ja seda täiesti “legaalselt”, sõbrapäeva põhjenduseks tuues. Eestlased võiks saata kogu selle mageda sõbrapäevajama pikalt ja keskenduda pigem ajaloolisele valentinipäevale ning oma armsama meelespidamisele.
Kuigi muidugi veelgi parem oleks, kui oma kallimale ja armastatule pöörataks tähelepanu iga päev ja iga hetk, mitte vaid kord-paar aastas üldise massipsühoosi tulemusena.
