Täna toimus UNESCO eestvedamisel kõrgetasemeline haridusministrite kohtumine, kus osalejad vahetasid mõtteid koroonapandeemia ja kriisist väljumise teemadel ning arutasid, kuidas tasandada aastaga tekkinud teadmistelünki ja tuua õpilased turvaliselt tagasi kooli.
“Õnneks ei ole me samas olukorras kui aasta tagasi, mil üleöö tuli jätkata õppimise ja õpetamisega distantsilt. Nii on meil täna oluliselt rohkem teadmisi ja andmeid, mille põhjal langetada kaalutletud otsuseid, ning mõistame, mis töötab ja mis mitte,” sõnas minister Liina Kersna. „Teisalt on jätkuv pandeemia toonud välja kitsaskohad, mis vajavad võrreldes tavapärasega oluliselt suuremat tähelepanu: vaimne tervis, distantsõppe ühekülgsus või ebaühtlane lähenemine sellele,“ lisas Kersna.
Minister selgitas oma sõnavõtus, et paljude murekohtade kõrval ei tasu unustada positiivset: igasugune kriis suurendab innovatsiooni ning võimaldab katsetada uusi lahendusi. Nii on toonud kriis kiirendatud korras kasutusele mitmekülgsed tehnoloogilised lahendused, mis aitavad õppimist muuta nutikamaks ja personaliseeritumaks. Teisalt on distantsõpe sundinud õpetajaid ja õpilasi uusi lahendusi omaks võtma ning kõrvale heitma kahtlused või eelarvamused, sest ühtäkki on nutilahendused olnud ainus võimalus õppetöö läbi viimiseks.
Kontaktõppe jätkamine on suur väljakutse
Ministrid arutasid, kuidas pandeemiaolukorrast väljuda ning tõdesid, et suure tõenäosusega viirus lähiajal ei kao. Väljakutseterohke olukorraga tuleb kohaneda ja distantsõppest kujuneb kontaktõppe kõrval arvestatav alternatiiv. Minister Kersna tutvustas kolleegidele Eesti plaane kontaktõppe taastamiseks ning kuigi veel ei ole selge, millal õpilased koolipinki naasevad, on oluline juba selleks ettevalmistusi teha ja mõelda läbi, kuidas tagada võimalikult turvaline koolikeskkond.
“Eesti koolides võetakse kasutusele kiirtestid, tegeletakse koolihoonete ventilatsiooni parandamisega, kantakse maske ning määravaks saab haridustöötajate laialdane vaktsineerimine,” sõnas Kersna. Ta lisas, et olulist rolli mängivad ka tugimeetmed nagu koolipsühholoogide tõhusam kaasamine murede ennetamiseks ja lahendamiseks, tehnoloogiline tugi haridusasutustele, haridustehnoloogia ettevõtete kaasamine ja asendusõpetajate programmi sissetöötamine.
Teistes riikides kasutatakse laialdaselt kiirteste
Kanada Quebeci provintsi haridusminister Jean-Francois Roberge tõi esile, et tänu koroonakriisile on suurenenud piirkondadevaheline koostöö parimate lahenduste leidmiseks ja jagamiseks, aga ka õpetajate ja õpilaste digipädevuste arendamise toetamisel. Käesoleval õppeaastal on koolid Quebecis olnud suletud võrdlemisi vähe tänu kiirele koroonapositiivsete ja lähikontaktsete isoleerimisele, vahetustega koolis käimisele ning asendusõpetajatena üliõpilaste ja pensioneerunud õpetajate kasutamisele.
Prantsusmaa haridusminister Jean-Michel Blanquer sõnas, et Prantsusmaal on koolid olnud vähe suletud, kuna laialdaselt kasutatakse kiirteste ning teisalt on loodud mitmeid distantsõppe platvorme. Argentiina haridusminister Nicholas Trotta lisas, et veebruaris alanud uus kooliaasta lähtub juhtmõttest „terviseta pole olevikku, hariduseta pole tulevikku“. Loodud on ka platvorm, kus on reaalajas võimalik jälgida koroonapuhanguid Argentiina koolides.
Kohtumine keskendus aasta väldanud koroonapandeemia mõjudele haridusele ning õpilünkade tekke vältimisel. Arutelude keskmes oli õpetajate toetamine ning koolide lahti hoidmine turvalist õpikeskkonda tagades. Paneelis osalesid Indoneesia, Argentiina, Bosnia ja Hertsegoviina, Gaboni, Mauritaania, Kanada Quebeci provintsi, Paraguay, Lõuna-Sudaani, Kõrgõzstani, Prantsusmaa, Libeeria, Nicaragua, Süüria, Angola, Saalomoni saarte, Suriname, Belgia, Kolumbia, Soome, Lõuna-Aafrika Vabariigi haridusministrid ning kõrged haridusametnikud Jaapanist, Armeeniast, Dominikaani Vabariigist, Katarist, Kuubalt, Naurult, samuti WHO ja UNESCO esindajad.
Kohtumisel osalesid enam kui 90 riigi haridusministrid ja -ametnikud.
Kohtumist saab järele vaadata siin.
