Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.
USAs läbiviidud uuringust selgus, et arstide väljakirjutatud unetabletid suurendavad märkimisväärselt neid manustavate patsientide surmariski.
Võrguväljaandes BMJ Open avaldatud uuringnäitas, et lühiajaliselt esineva unetuse ravimiseks tavaliselt kasutatavad retseptravimid, nagu temasepaam (Restoril) ja zolpideem (Hypnogen) on seotud enam kui neljakordse surmariskiga.
2010. aastal tarvitas unerohtu iga kümnes täisealine ameeriklane ning uuringu autorite hinnangul võis sel aastal olla unetablettidega seotud 320 000-507 000 surmajuhtu.
Uuring võrdles kahe ja poole aasta jooksul enam kui 10500 retsepti alusel unerohtu võtva inimese seas esinenud suremust kontrollrühmaga, mis koosnes 23600-st unetablette mittevõtvast inimesest. Uuritute keskmine vanus oli 54 eluaastat.
Selgus, et isegi suhteliselt väikesed väljakirjutatud ravimikogused (alla 18 annuse aastas) suurendasid patsientide surmariski 3,5 korda. Unetablettide sagedane tarvitamine (18-132 annust aastas) suurendas tõenäosust uuringu lõpuks surnud olla juba üle nelja korra. Kõige suuremate tabletivõtjate (üle 132 annuse aastas) surmarisk oli unetablette mittevõtvate inimeste omast juba üle viie korra suurem.
Suurimatel unerohu tarbijatel suurenes ka 35 protsendi võrra vähki haigestumise risk, kuigi uuringu alguses oli nende vähirisk kontrollrühmaga võrdne. Enim suurendas seda riski bensodiasepiinide (rahustava toimega psühhoaktiivsed ravimid) hulka kuuluv temasepaam. Ka varasemad uuringud on leidnud unerohu tarvitamise ja vähi vahel seoseid.
Uuringu autorid rõhutasid, et unetablettide ja surmajuhtude arvu suurenemise vahelise seose leidmine ei tõesta, et unerohu võtmine on surma põhjuseks, kuigi sellele viitab annuste arvu kasvuga kaasnenud surmariski suurenemine. Samas on nende sõnul ka varem leitud, et unerohu võtmine suurendab surmariski.
Viimasel ajal on üha enam hakatud kahtlema unetablettide kasulikkuses ning üldlevinud arvamuse kohaselt on kroonilise unetuse all kannatajatel rohkem kasu kognitiivsest teraapiast.
Arstide sõnul võivad unetabletid eluiga lühendada mitmel moel. Näiteks aitavad need kaasa depressiooni süvenemisele ja võivad seeläbi viia enesetapuni. Samuti vähendavad nad inimese reaktsiooni- ja tajumisvõimet, muutes ohtlikuks sõidukijuhtimise, ning võivad põhjustada ajutist hingamise lakkamist, mis viib unehäirete ja südamehädadeni. Uuringu autorite väitel hakkab osa inimesi unerohtude mõjul unes kõndima ja öösiti sööma
Veel selgus uuringust, et unetablette tarvitavatel inimestel esines tõenäolisemalt maohaavandeid ja söögitoru kahjustusi ning neil oli isegi suitsetajatest suurem tõenäosus haigestuda lümfi-, käärsoole-, eesnäärme- ja kopsuvähki.
Uus diagnostikameetod aitab südamehaigetele individualiseeritud ravi määrata
