Hooldusperedesse paigutati 2023. aastal 51 last. Vanim hooldusperes kodu leidnud laps oli 16aastane tüdruk. Viis beebit läks hooldusperre otse sünnitusmajast, neliteist last aga asenduskodust. Hea meel on tõdeda, et hoolduspered võtavad vastu ka erivajadustega lapsi.
Kuigi infot kasuvanemluse kohta leiab internetist aina rohkem, ei sünni otsused kiiresti. Selline suur samm nagu teistest vanematest sündinud lapsele oma kodu ja südame avamine võtab inimestel aega. Majanduslik ja poliitiline ebakindlus ning elukalliduse tõus vähendavad perede kindlustunnet lapsi saada, seda kinnitab ka fakt, et juba teist aastat järjest on Eestis sajandi madalaim sündimus. Maailmas ja Eestis toimuv mõjutab ka valmisolekut hoolduspereks hakata.
Uutelt potentsiaalsetelt hooldusperedelt tuli mullu avaldusi pisut vähem kui tunamullu (2023. aastal 42 vs 2022. aastal 47). Samal ajal kasvas aga lapsendajapereks saada soovijate arv (2023. aastal 47 vs 2022. aastal 43). Sotsiaalkindlustusametisse jõuab ligi kaks lapsendaja- või hoolduspere avaldust nädalas – seda polegi nii vähe.
| 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | |
| HOOLDUSPERE | |||||
| Uued avaldused | 51 | 72 | 52 | 47 | 42 |
| Hooldusperre paigutatud lapsed | 41 | 49 | 34 | 52 | 51 |
| LAPSENDAMINE | |||||
| Uued avaldused | 39 | 44 | 46 | 43 | 47 |
| Lapsendatud lapsed | 22 | 22 | 13 | 20 | 21 |
| PERESISENE LAPSENDAMINE | |||||
| Uued avaldused | 51 | 44 | 41 | 41 | |
| Lapsendatud lapsed | 55 | 46 | 45 | 43 | 44 |
Üksikvanemad lapsendasid 2023. aastal kolm last ja ühe lapse lapsendas kahest mehest koosnev paar. Peresiseselt lapsendatud lastest iga kolmas ehk kokku 14 last lapsendati samasooliste vanematega peredes.
Esmavestlusi potentsiaalsete kasuvanematega pidas sotsiaalkindlustusameti (SKA) perede hindamise tiim 2023. aastal kokku 169, mida oli mõnevõrra vähem kui eelnenud aastal. Kui 2022. aastal oli näha, et huvi kasupereks saamise vastu kasvas kohe, kui algas Ukraina sõda, siis sel aastal sellist selgelt eristuvat kõrgperioodi ei olnud. Kõige rohkem esmavestlusi viidi läbi jaanuaris ning seda aktiivsust võib seostada 2022. aasta lõpus toimunud teavitustööga (detsembris oli ETV ja ETV+ eetris kasuvanemlust tutvustavate dokumentaalfilmide sari „Koduteel”).
Esmavestluse eesmärk on anda ülevaade lastest, kes endale peret vajavad, ootustest tulevasele kasuvanemale ja hindamisprotsessist. SKA eesmärk pole iga hinna eest avaldus kätte saada, vaid anda peredele mõtteainet, et nad saaksid objektiivselt oma ressursse ja valmisolekut kaaluda. Halvim, mis kasuperre elama asunud lapsega saab juhtuda, on see, et teda ta uues peres ei taheta ega armastata või temast koguni loobutakse. Vahel võib perede valmisolek ja küpsemine võtta pikalt aega. On ka normaalne, et avaldust ei esitata kunagi.
SKA-le esitati 2023. aastal 130 avaldust: 42 hoolduspere, 47 lapsendamise ja 41 peresisese lapsendamise avaldust
Samas suurusjärgus esitati avaldusi ka 2022. aastal: kokku 131 avaldust, sh 47 hoolduspere, 43 lapsendamise ja 41 peresisese lapsendamise avaldust.
Enim hoolduspere avaldusi tuli 2023. aastal Harjumaalt (13) ja Tallinnast (10). Valgamaalt tuli avaldusi 3, Tartust 2, Raplamaalt 2, Tartumaalt 2, Narvast 2, Järvamaalt 2, Lääne-Virumaalt 2 ja Räpina vallast 2, Pärnust 1 ning Jõhvist samuti 1. Lapsendamisavaldusi tuli samuti enim Harjumaalt (17) ja Tallinnast (13).
Mis puutub perest eraldatud laste arvu, siis 2023. aasta andmeid täna veel pole, aga 2022. aastal eraldati sünniperest 310 last, kellest sama aasta jooksul 87 naasid sünniperre, 33 paigutati hooldusperre ja 88 asendus- või perekodusse.
Huvi kriisihoolduspereks saamise vastu kasvas hüppeliselt, kui avaldasime detsembris uudise, et sotsiaalkindlustusamet otsib juurde 13 kriisihooldusperet. SKA poole pöördus ligi 150 inimest, kes tundsid huvi kriisihoolduspereks saamise vastu. 2023. aastal oli noorim kriisihooldusperre paigutatud laps 6päevane, vanim 11aastane.
Kes soovisid saada 2023. aastal kasuvanemateks?
Kaheksa hoolduspereks saada soovijat olid üksikud vallalised inimesed, ülejäänud olid paarisuhtes (kas kooselus või abielus). Neist kaheksast vallalisest inimesest viiel puudus varasem lapse kasvatamise kogemus. Paarisuhtes olevatest inimestest puudus varasem lapse kasvatamise kogemus kaheksal paaril.
Lapsendajaks pürgijate seas oli üksikud vallalisi inimesi üheksa, neist üks oli üksik meesterahvas.
Ainult ühe hoolduspereks saada soovija pere suhtluskeel oli vene keel. Lapsendajaks saada soovijatest oli vene keel suhtluskeeleks üheksas peres.
Kuus inimest hoolduspereks soovijate seas olid sündinud 1960ndatel. Kõige vanem inimene, kes 2023. aastal hoolduspere avalduse esitas, oli sündinud 1959. aastal. 1990ndatel oli sündinud 11 avalduse esitajat.
2023. aastal hooldusperedes kodu leidnud lapsed – kes nad on?
- Ühe hooldusperre paigutatud lapse vanemad olid surnud.
- Ühe lapse puhul andis nõusoleku laps hooldusperre paigutada lapse vanem ise.
- 11 last läksid elama hooldusperre, sest nende vanematelt oli hooldusõigus on ära võetud, ülejäänud laste vanematel oli hooldusõigust piiratud.
- 30 hooldusperre elama läinud lastest olid poisid, 21 tüdrukud.
- Laste keskmine vanus oli 4,5 aastat.
- Alla aastaseid lapsi oli 12.
- Üheaastaseid oli 4 last.
- Kaheaastaseid 5 last.
- Kolmeaastaseid 6 last.
- Nelja-aastaseid 4 last.
- Viieaastaseid 2 last.
- Kuue- ja seitsmeaastaseid 3 last.
- Üheksa- ja kümneaastaseid 4 last.
- 11aaastaseid 3 last.
- 12aastaseid 2 last.
- 13aastaseid 2 last.
- Üks tüdruk oli 14aastane ja üks tüdruk 16aastane.
Harjumaalt läks hooldusperre elama 22 last, neist 18 Tallinnast. Lääne-Virumaa lapsi oli 4, Tartumaa lapsi 3 ja Ida-Virumaalt 2.
Raske puudega lapsi läks hooldusperedesse elama neli, keskmise puudega lapsi samuti neli. Lapsendati kaks keskmise puudega last.
Kaksteist last läks hooldusperre koos õe või vennaga. Rohkem kui kaks ühe pere last korraga 2023. aastal hooldusperre elama ei läinud. 39 last läks hooldusperre üksi ehk ilma õdede-vendateta. Neist 21-l polnud õdesid-vendi, ülejäänutel oli küll õde-vend olemas, aga elati lahus.
Kus lapsed uue kodu leidsid?
Hooldusperedesse mindi kolmeteistkümnel juhul turvakodust. Neliteist last läks perre asenduskodust, viis last otse bioloogilisest perest või senise eestkostja juurest, viis imikut läks hooldusperre otse sünnitusmajast, kaks last kriisihooldusperest.
Hooldusperest tagasi oma sünniperre läks neli last, kellest üks laps sama aasta jooksul taas perest eraldati.
Kaheksa last läks elama üksikvanema perre, ülejäänud paaride juurde. Üks laps läks elama kahest mehest koosnevasse hooldusperre.
Kuidas aitab SKA kohalikku omavalitsust laste ja perede kokkuviimisel?
See, et hooldusperedesse paigutatud laste arv on olnud viimastel aastatel samas suurusjärgus (2022. aastal 52 ja 2023. aastal 51) näitab, et kohalike omavalitsuste usaldus hooldusperede vastu on jätkuvalt tugev.
Väga suur roll selles, et lapsed leiaksid endale sobiva pere, ongi sünniperest eraldatud laste eestkostjatel ehk omavalitsustel. Oluline on, et perest eraldatud lapsed läheksid elama hooldusperre võimalikult kiiresti. Samuti ei tohi unustada ka juba asenduskodudes elavaid lapsi, vaid ka neile tuleb jätkuvalt päris oma kodu ja perekonda otsida.
SKA on kohalikele omavalitsustele toeks ja abiks ning aitab laste ja perede kokkuviimisel ning registrist sobivaima pere valikul, nõustame perede edasise toetamise osas läbi oma tugiteenuste. Selleks tuleks võtta ühendust SKA hoolduspere- ja lapsendamisspetsialistiga.
Alati tasub proovida peret leida ka neile lastele, kelle jaoks esmapilgul tundub see võimatu. Elu on näidanud, et pere on leidnud ka puudega või erivajadusega lapsed. Kui täna sobivat peret pole, siis võib-olla saab selline pere hinnatuks homme.
Lapsendajate registris on pered, kelle peamine motivatsioon ja soov on olla lapsevanem. Neil puudub valmisolek seista silmitsi võimalusega, et laps naaseb sünniperre või bioloogiliste vanemate ja laste vahelise suhtluse hoidmiseks. Lapsendajate registris on pered, kes ootavad oma perre pigem koolieelikut ja tervet last.
Lapsendamine eeldab, et laps on orb või et ta vanematelt on täielikult hooldusõigus ära võetud. Selliseid lapsi on aga meie asenduskodudes vähe. Enamasti on laste bioloogiliste vanemate hooldusõigust piiratud. Ka siin ärgitame laste eestkostjaid ehk omavalitsusi laste hooldusõiguse staatust pidevalt üle vaatama ja vajadusel uuesti kohtusse pöörduma, seda näiteks olukordades, kus bioloogiliste vanemate ja laste vahel on side täiesti katkenud.
2023. aasta lõpu seisuga oli sobivaks hinnatud peresid registris:
- hooldusperesid 18
- lapsendajaid 61
Hooldusperede registris on suuremas osas pered, kel on valmisolek pigem terveks, üksikuks (äärmisel juhul kaheks) väikelapseks. Lapsed, kes otsivad endale peret, on aga väga erinevad – nad on igas vanuses, neil võib olla puue või pikaaegse varase lapsepõlvetrauma tõttu väga suur abivajadus. Seetõttu ei pruugi perede ja laste nö profiil omavahel kattuda.
Laste ja perede kokkuviimine eeldab kogumis hindamist (võimalused, mõlema osapoole valmisolek, toe saamise võimalused jne). Alati otsime lapsele sobivat peret, mitte vastupidi. Iga juhtum, iga lapse ja pere lugu on erinev. Seetõttu pole lihtsa aritmeetikaga, et paigutame asenduskodudes olevad lapsed vabadesse peredesse, midagi teha.
Asendus- ja perekodus elavate laste arv väheneb, hooldusperes kasvavate laste arv aga suureneb
Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab praegu 714 last. Valdav enamus neist lastest, ligikaudu 70%, on vanemad kui 12aastased. Asutustes elavate laste arvu vähenemist saab põhjendada hooldusperede hindamise ja ettevalmistamise toomisega Sotsiaalkindlustusameti haldusalasse, mis on kasvatanud hooldusperede arvu ja tõstnud nende ettevalmistuse kvaliteeti.
Hooldusperedes kasvavate laste arvu suurenemise taga on laste heaolu spetsialistide kasvav usaldus hooldusperede vastu, aga ka hooldusperede valmisolek võtta vastu erinevaid lapsi (sh noorukeid, koos õdede-vendadega, erivajadustega).
Asutustes kasvavate laste arvu vähenemist saab selgitada ka järelhoolduse süsteemi käivitamisega 2018. aastal, mil kohalikele omavalitsustele ja teenuseosutajatele anti juhised asendus- või perekodust ellu astuva noore toetamiseks ja ettevalmistamiseks. See muutis noorte iseseisvumise turvalisemaks ja paindlikumaks.
| Asendushooldusteenusel viibinud laste arv aasta lõpu seisuga | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 |
| Hooldusperes (sh perekonnas hooldamisel) | 124 | 133 | 145 | 148 | 154 | 166 |
| Asendus- ja perekodus | 899 | 797 | 800 | 784 | 762 | 714 |
Kuidas mõjutas Eestis ja maailmas toimuv perede otsuseid?
2023. aastal jätkus Venemaa sõda Ukrainas. Eesti inimeste ebakindlust tuleviku suhtes suurendasid lisaks sõjahirmule ka inflatsioon ja majanduslangus. Kuhugi ei ole kadunud ka 2020. aastal levima hakanud koroonaviirus.
2023. aastal tegi sündinute arv Eestis uue negatiivse rekordi: sündis vaid 10 721 last, mis on viimase saja aasta madalaim sündimus. Madalale sündimusele avaldab kahtlemata mõju see, et sünnitusealisse põlvkonda on jõudnud 90ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad, aga laste saamist mõjutab ka olukord maailmas ja riigis. Tõenäoliselt on majanduslik ja poliitiline ebakindlus ning elukalliduse tõus vähendanud perede kindlustunnet lapsi saada (nii sündimust kui ka valmisolekut hoolduspereks saada). Põhjapanevamate järelduste tegemiseks vajavad andmed aga põhjalikumat analüüsi.
Meedias oli hoolduspere teema hästi nähtav
Detsembris jõudis ETV ja ETV+ vahendusel televaatajateni 18 eesti- ja venekeelset filmi „Koduteel“, mille eesmärk on leida uusi kasuvanemaid ja soodustada ühiskonnas kasuvanemlust. ETV eetris oli jõulukuul eestikeelse doksarja „Koduteel” II hooaeg ning ETV+ eetris venekeelse sarja „Домой” III hooaeg . Vaatajateni jõudis kokku 18 lühidokumentaalfilmi, mis avasid kasuvanemluse teemat uute nurkade alt. Näiteks sai näha lugu perest, kuhu sündis lisaks kasulapsele ka bioloogiline laps; esimest korda sai sõna samast soost vanematega pere; oma lugu jagas sõltuvusprobleemi seljatanud ema, kes pidi kunagi oma lapsest loobuma.
Mitmed intervjuud hooldusperede ja valdkonna spetsialistidega ilmusid ajakirjas Eesti Naine, mille tiraaž on ligi 15 000. Lisaks loeti neid lugusid veebis, populaarseim lugudest jõudis veebi vahendusel ligi 60 000 inimeseni.
Näiteid lugudest:
Venekeelsetena ilmusid need lood Delfi ajakirjas Jana.
SKA korraldas detsembris koostöös Tallinna Ülikooliga teemalise seminari „Kuidas hoida ja toetada hooldusperet?“, kus esinesid valdkonna eksperdid ja kus teiste seas osales pealekasvav põlvkond ehk sotsiaaltöö magistrandid.
Augustis korraldasime arvamusfestivalil vestlusringi „Hoolduspere kui enesearengu kiirendi – mida see mulle annab“. Sõna said kasuvanemad, kes jagasid oma kogemusi ja rääkisid, kuidas hoolduspere annab ka neile endile võimaluse inimesena kasvada.
SKA jätkas kolm aastat tagasi alustatud asendushoolduse uudiskirja välja saatmist peredele ja valdkonna spetsialistidele. 2023. aastal saatsime välja kuus uudiskirja ja uudiskirja saajate arv kasvas aastaga 400 inimese võrra (ligi 1800-lt kirjasaajalt 2200-ni).
Detsembris toimus ka üle-eestiline digi- ja välimeediakampaania “Laps on pereootel”. Kampaania perioodil tehti maandumislehele hoolduspere.ee kokku ligi 21 000 külastust ligi 16 000 kasutaja poolt.
Lisaks postitasime regulaarselt asendushoolduse teemalisi uudiseid ja üleskutseid SKA Facebooki lehel, populaarseim neist saavutas orgaaniliselt rohkem kui 4000 jagamist.
Kokkuvõtteks
Hea meel on tõdeda, et oma kodu leidis 2023. aastal pea sama palju lapsi kui aasta varem ja et jätkuvalt on meil peresid, kes on valmis võtma enda juurde ka suuremaid lapsi, erivajadustega lapsi ja lapsi koos õdede-vendadega.
Ootame, et uute avalduste arv oleks tulevikus suurem ja et meil oleks veelgi rohkem peresid, kes oleks valmis lastele kodu pakkuma. Samas peab olema tegemist läbimõeldud otsusega. Pered, kes pakuvad kodu teistest vanematest sündinud lapse, peavad olema oma otsuses kindlad.
Kokkuvõtvalt võib väita, et huviga hoolduspereks saamise vastu on Eestis kõike eelnevat arvesse võttes hästi. Keerulistes oludes jäi huvi kasuvanemluse vastu samaks.
Asendushoolduse mõisted
Asendushooldus – üldine mõiste, mis tähendab sünniperest eraldatud lapse eest hoolitsemist lühi- või pikaajaliselt väljaspool tema sünniperekonda. Asendushooldus võib olla lapsendamine, eestkoste, hoolduspere/perekonnas hooldamine, perekodu, asenduskodu.
Esmavestlus on perede hindamise ja ettevalmistuse esimene etapp, kus pere ja SKA perede hindaja saavad omavahel tuttavaks. Vestlused toimuvad üldjuhul silmast silma Tallinna, Tartu, Narva, Jõhvi, Pärnu või mõne muu linna SKA kontoris. Pere räägib vestlusel oma motivatsioonist ja huvist, SKA peaspetsialist tutvustab põhjalikult perede hindamise ja ettevalmistuse protsessi kõiki osi ja nende eesmärke ning selgitab millega hindamine algab ja millega lõppeb. Samuti selgitab ta peredele, kes on need lapsed, kes vajavad kasuvanemat, toob näiteid.
Aitamaks perel otsustada, kas ta on avalduse esitamiseks valmis, suunatakse pere esmakohtumise järgselt iseseisvale tööle lugema ja tutvuma www.hoolduspere.ee lehega (kui nad pole seda juba varem teinud) ning kodus arutama dilemmalugude üle, mis perede hindaja kohtumisel kaasa annab.
Peale esmavestlust otsustab pere, kas esitada SKA-le avaldus, et hakata hoolduspereks ja saada vastav koolitus.
Kasupere – üldine mõiste, mis kirjeldab perekonda, kus last kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse sünnivanem ega sünnivanemaga abielus olev isik.
Lapsendamine – lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski. Lapsendajapere võtab endale eluaegse vastutuse, et hoolitseb lapse eest tingimusteta. Lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanemad on surnud või kelle vanematelt on hooldusõigus täielikult ära võetud või kelle vanemad on andnud nõusoleku lapsendamiseks.
Hoolduspere saab pakkuda lapsele kodusoojust ja armastust. Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last, hoolitsedes lapse eest kuni ta täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Lapse seaduslik esindaja ehk eestkostja on sellisel juhul kohalik omavalitsus. Pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, mille alusel pere last kasvatab ja kuidas omavalitsus teda toetab. Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, kes samal ajal toetab lapse huvist ja vajadusest lähtuvalt tema sidet bioloogilise pere ja teiste lähedastega.
Lühiajaliselt hoolitseb kriisiolukorras lapse eest kriisihoolduspere, kes on valmis võtma lapse perre kahetunnise etteteatamisega.
Rohkem teavet asendushoolduse ja kasuvanemluse kohta leiad hoolduspere.ee.
