Kliimaministeerium tuvastas esimese maailmasõja järel Saaremaast läänes põhja läinud kergristleja HMS Cassandra vrakil kütuselekke. Olulist reostusohtu siiski pole – kütus jõuab pinnale tilkhaaval ning hajub üsna kiiresti.
„Leke on väike ja aeglane, mistõttu pinnale jõudev kütus lainetuse ning päikesevalguse käes laguneb ja hajub. Näha on vaid õhukesi jälgi pinnal hajunud õlist,” selgitas Kliimaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Kaspar Anderson. „Leke pole sedasorti, mida oleks varasemalt kas satelliit- või lennuseire käigus tuvastatud,” lisas ta.
Andersoni sõnul võis Cassandra mahutada meile teadaolevate andmete kohaselt maksimaalselt kuni tuhat tonni kütteõli. „Arvatavalt oli pardal kuni 780 tonni kütust, millest uppumise hetkel osa merre sattus. Arvestades vraki terviklikkust ja seisukorda, on enamik kütusest eeldatavalt jätkuvalt laeva pardal.”
Kokku on Eesti vetes tuvastatud 54 keskkonnaohtlikku vrakki. Detailsemalt on uuritud 13 vraki keskkonnaohtlikkust ning lähiajal on kavas veel mõnda uurida. Ohtlike vrakkide ohutustamine ehk tühjaks pumpamine on iseenesest väga kulukas ja riskantne ettevõtmine, mis võetakse ette vaid juhul, kui olukord võib muutuda inimestele või ümbritsevale keskkonnale ohtlikuks.
Cassandra vrakil hoitakse silm peal, et teha kindlaks, kas leke aja jooksul suureneb või väheneb. Samuti on Kliimaministeeriumil plaanis algatada koostööprojekt ametiasutuste vahel, et alustada ettevalmistusi vraki kütusest vabastamiseks.
VIDEO: Kergristleja HMS Cassandra vraki visuaalne ülevaatus 15.06.2023 https://youtu.be/JdZsCqsOjiQ
