1. septembril jõustub reeglite muudatus, mille järgi üle 70-aastased inimesed ei pea enam uue ID-kaardi taotlemiseks sõrmejälgi andma. See meede peaks lühendama ooteaega kodustes tingimustes sõrmejälje andmiseks.
Nädala alguses rääkis rahvusringhäälingu raadiouudistele kirjanik Imbi Paju loo sellest, kuidas tema üle 90-aastased vanemad on olnud üle kuu aja kehtiva isikutunnistuseta. Põhjus selles, et Eurooa Liidu määruse tõttu peab uue ID-kaardi taotlemiseks andma sõrmejäljed, kuid tervislikel põhjustel pole Paju vanematel võimalik politseiameti teenindusse koha peale biomeetrilisi andmeid andma minna. Ametnikku, kes kodus vanematelt sõrmejäljed ära võtaks, tuli oodata aga kaks kuud.
1. septembrist hakkab Eestis kehtima aga muudatus, mille järgi ei pea üle 70-aastased inimesed uue isikutunnistuse taotlemiseks enam korduvalt sõrmejälgi andma. See omakorda võiks lihtsustada vanemaealiste ja liikumisraskustega inimeste elu biomeetrilise isikutunnistuse taotlemisel, ütles ERR-ile siseministeeriumi identiteedi valdkonna nõunik Elen Kraavik.
“Kui muidu me oleme loonud väga mugavad lahendused iseteeninduses taotlemise osas, foto saab ise teha, aga sõrmejälgede osas tõesti mingisugust meedet ei olnud,” selgitas Kraavik. “Leidsime siis lahenduse, mille me kooskõlastasime ka Euroopa Komisjoniga, et üle 70-aastaste inimeste puhul, kui nad on varem oma sõrmejäljed andnud, siis nad ei pea enam neid uuendama.”
Kui aga üle 70-aastane inimene pole mingil põhjusel oma sõrmejälge kunagi riigile andnud, tuleb siiski ka pärast 1. septembrit uue ID-kaardi taotlemiseks tal sõrmejälg, kas teeninduses või kodus kohapeal anda, täpsustas Kraavik.
“Näiteks, ta ei olegi taotlenud oma elu jooksul biomeetrilist passi, siis ühel korral tal tuleb siiski need sõrmejäljed anda. Me salvestame need meie andmebaasi ja edaspidi me saame neid andmeid taas kasutada,” ütles ta.
Kraaviku sõnul võiks järgmisel kuul kehtima hakkav muudatus lühendada ka ooteaega juhtudeks, kui kodustes tingimustes on vaja sõrmejälge anda.
Töö käib praegu ka selle nimel, et lihtsustada isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja kätte toimetamise protsessi kõikidele inimestele. Näiteks on plaanis viia sõrmejäljekioskid, kus sõrmejälge anda saab, politseiameti teenindustest välja, avalikesse kohtadesse:
Praegu on siiski vara öelda, millal sõrmejäljekioskid ja kuhu täpsemalt võiksid püsti saada.
“Projekt on olemas, töö käib, arendused on käimas. Vaadatakse, et kuidas ja kuhu täpsemalt neid kioskeid oleks võimalik paigaldada, sest ka see protsess peab olema turvalises keskkonnas,” rääkis Kraavik.
2021. aasta teisest poolest alates on sarnaselt passidele ka ID-kaartide kiibile lisatud sõrmejälg. Inimesed, kes tervislikel põhjustel sõrmejälge politsei- ja piirivalveameti teenindusse kohapeale andma minna ei saa, võivad selle teenuse ka koju tellida, kuid mõnel juhul tuleb oodata suisa kuid, et ametnik koju tuleks.
2019. aastal võeti vastu Euroopa Liidu määrus, mis kohustab alates 2021. aasta teisest poolest kasutama ka ID-kaartidel biomeetriat. Selle määruse eesmärk on turvalisuse ja julgeoleku parem tagamine tõhusama isikusamasuse kontrollimise teel. Sõrmejälgi kogub riik määruse alusel alates 12. eluaastast.
Err.ee
