Veebiväljaande Politico teatel muretsevad Euroopa Liidu (EL) suurimad riigid üha rohkem, et Ukraina võib sõja võita. Suurriikide liidrid muretsevad, et Ukraina võit võib Venemaad destabiliseerida.
Ukraina väed on sõjatandril üha edukamad. Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia on jõudmas järeldusele, et kunagi ebareaalsena tundunud Ukraina võit on nüüd juba täiesti võimalik, vahendas Politico.
“Avalikult väljendavad Euroopa suurriikide juhid Ukrainale toetust. Nüüd kardavad nad, et Venemaa alandav kaotus võib tekitada täiesti uusi probleeme,” ütlesid lääne ametnikud Politicole.
Lääneriikide liidrid muretsevad, et Ukraina võit võib Venemaad destabiliseerida. See muudaks Moskva käitumise veelgi ettearvamatumaks ja lükkaks edasi energiaäri normaliseerumise. Seetõttu pooldavad mõned Lääne-Euroopa pealinnad “nägu päästvat” lahendust, isegi kui Ukraina peaks loobuma territooriumist, teatas Politico.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz on korduvalt öelnud, et Ukraina otsustab iseseisvalt sõja lõpetamise tingimused. Siiski on mõlemad liidrid hiljuti rõhutanud, et eelistavad relvarahu sõlmimist pigem varem kui hiljem.
“Me ei sõdi Venemaaga. Euroopa kohus on seista koos Ukrainaga, et saavutada relvarahu ja siis luua rahu,” ütles eelmisel nädalal Macron.
Macron teatas ka, et pärast rahu saavutamist peab Euroopa looma uue julgeoleku tasakaalu. Selline sõnum häiris Kesk- ja Ida-Euroopa riike.
Scholz suhtles reedel telefoni teel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Scholz ütles pärast kõnet, et arutas Putiniga kolme punkti, millest esimene oli võimalikult kiire relvarahu sõlmimine. Kolme punkti hulka ei kuulunud nõue, et Venemaa viiks kohe oma väed Ukraina territooriumilt välja.
Nädalavahetusel antud intervjuus ütles Scholz, et Saksamaa jätkab Moskva-vastaste sanktsioonide toetamist. Samuti kordas ta oma üleskutset, et konfliktile tuleb leida diplomaatiline lahendus.
Rahulepingu sõlmimisest hakkas eelmisel nädalal pärast USA presidendiga kohtumist rääkima ka Itaalia peaminister Mario Draghi.
“Leppisime kokku, et peame jätkama Ukraina toetamist ja Moskva survestamist, aga peame hakkama uurima, kuidas rahu luua. Inimesed tahavad mõelda võimalusele sõlmida relvarahu ja alustada uuesti usaldusväärseid läbirääkimisi. Ma arvan, et peame tõsiselt mõtlema, kuidas sellega tegeleda,” ütles Draghi.
EL-i kolme suurima riigi juhid kasutavad rahust rääkides peaaegu sarnaseid jutupunkte. See viitab sellele, et kolmik üritab Ukraina liidreid survestada alustama läbirääkimisi, hindas Politico.
Ukraina president Volodomõr Zelenskil on sõja lõpetamise suhtes oma arvamus. “Me tahame, et Venemaa armee lahkuks meie maalt. Me ei aita Putinil oma territooriumiga makstes nägu päästa. See oleks ebaõiglane,” ütles hiljuti Zelenski.
Euroopa liidrite üleskutse läbirääkimisteks Venemaaga on vastuolus ka USA poliitikaga. Kaitseminister Lloyd Austin ütles eelmise kuu lõpus Kiievis, et Ukraina võib sõja võita.
“Meie eesmärk on praegu Ukrainat tugevdada lahinguväljal nii palju kui võimalik, et kui aeg on käes, siis Ukrainal oleks hea positsioon läbirääkimistel,” ütles reedel USA asevälisminister Karen Donfried.
Washington pole siiski praegu mures, et Euroopa toetus Ukrainat aitavale USA koalitsioonile nõrgeneb.
“Arvan, et liitlased mõistavad, mis siin kaalul on. Vaadake EL-i. Nad on aastaid vaielnud Vene nafta ja gaasi üle. Nüüd arvavad, et nad võivad selle keeluni jõudagi. See on ajalooline hetk,” ütles üks kõrge USA ametnik Politicole.
Err.ee
