Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles, et lasteaiaehituseks mõeldud raha pani siseministeeriumi eelarvereale eelmine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE).
“Tegemist ei ole siseministeeriumi haldusala rahaga. Algusest peale oleme me koalitsioonileppes kokku leppinud, et me soovime panustada Eesti regionaalarengusse ja Eesti lastesse, kes erinevates lasteaedades ja koolides käivad. Lihtsalt eelarvetehniliselt on see tõstetud siseministeeriumi rea peale,” ütles Läänemets ERR-ile.
Praegune rahandusminister Annely Akkermann ütles kolmapäeval ERR-ile, et rahandusministeerium koondab teiste ministeeriumite ettepanekud eelarve muudatusteks, mis lähevad edasi riigikogusse. “Konkreetsed muudatusettepanekud on teinud siseminister,” ütles Akkermann.
Läänemets aga märkis, et tema ettepanek enne eelarve valmimist oli tõsta see raha rahandusministeeriumi eelarvereale riigihalduse ministri haldusalasse.
Läänemets täpsustas, et saatis Pentus-Rosimannusele Exceli tabeli objektidega, millele soovitakse rahastust, ehk tema sõnul ei saanud jääda üles küsimust mille tarbeks konkreetselt raha läheb.
“Kui seda kokkulepet ei olnud võimalik saada, siis rahandusminister otsustas, et tõstab selle siseministeeriumi reale. Minu jaoks sobib väga hästi, kui need oleks kuskil mujal rea peal. Ja ma olen seda öelnud ka riigikogu rahanduskomisjoni liikmetele, et minu poolt on saadetud ettepanekud, kuidas see raha jaotamine võiks olla. Ja ma olen väga nõus sellega, kui rahanduskomisjon selle õige rea peale tõstab, sest valitsus seda teinud ei ole,” lausus Läänemets.
ERR üritas reedel saada kommentaari ka eelmiselt rahandusministrilt Keit Pentus-Rosimannuselt, ent päeva jooksul ei õnnestunult temalt tagasisidet saada.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles ERR-ile, et asi pole nii lihtne, et ühe ministeeriumi eelarverealt raha teise ministeeriumi eelarvereale liigutatakse. “Teine ministeerium peab võtma need rahad ka vastu. Need vahendid on täna ju siseministeeriumi arvelt tehtud ja samas siseministeerium on küsinud valitsuse reservist neli miljonit eurot IT-lahendusteks. See on ikkagi valitsuse poolne ettepanek ja valitsus peab selle kokkuleppe tegema,” rääkis Kokk.
Neljapäeval oli kõnealune teema arutlusel ka riigikogu rahanduskomisjonis, kus Koka sõnul oli siseministeeriumi rahakasutus paljudele üllatuseks.
Koka sõnul on komisjonis üleval küsimused, et mille arvelt siseministeeriumis neid investeeringuid tehakse ning kui raha on kuskil üle, siis miks küsib siseministeerium valitsuse reservist raha. Küsimustele ootab komisjon vastuseid siseministeeriumilt.
Küsimusele, kas Läänemets aimas, et raha siseministeeriumi eelarvereale tõstmisega ootab teda ees kriitikalaviin, vastas ta jaatavalt.
“Jah. Ma olen seda partneritele ka öelnud, et see pole õiglane. Aga kuna partnerite nägemus selline on olnud ja me pole selles osas kokkulepet saavutanud, siis praegu on niimoodi. Aga see raha pole kuidagi siseministeeriumi haldusalasse mõeldud. Lõppkokkuvõttes on oluline, et Eesti lapsed saaksid toetuse kätte, et see raha sinna jõuaks. Poliitikud võivad erimeelsustel olla, aga kui kuskil on lahendus, kuidas me regionaalarengut toetada saame, siis seda tuleb teha. Teine versioon oleks see, et me ei toeta,” kommenteeris Läänemets.
“Need on ausalt meie ettepanekud, mis on riigieelarves kenasti näha ja see raha läheb avalikuks hüveks. Meil ei ole mingisuguseid maailmavaatelisi MTÜ-sid, mis on oma erakonna liikmetega seotud, meil ei ole peidetud ära mingeid eelarveridu, mida minister hiljem üksinda hakkab otsustama. Eks see meie viga ole, et me oleme ka eelarve tegemisel ausad,” lausus Läänemets.
Siseministeeriumi eelarvest leiaks rahandusministeeriumi ettepaneku järgi näiteks sellised read: 700 000 eurot Kastre valla lasteaia ehituseks, 700 000 eurot Tartu valla lasteaia rekonstrueerimine ja 700 000 eurot Setomaa valla Värska gümnaasiumi ehituseks.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et lasteaedade ehitamine siseministeeriumi eelarverealt tuli talle üllatusena ja ta pole olukorraga rahul.
“Ei ole loomulikult rahul. Riigieelarve aruteludes iga ministeerium võitleb, iga minister võitleb oma valdkonna rahade eest, aga väga detailidesse, kuhu see raha siis läheb, mis kokku lepitakse, nii detailselt valitsus seda ei aruta. Iga ministeerium saab oma haldusalas neid otsuseid teha. Need rahaeraldised tulid selles mõttes üllatusena, me ei ole nii detailselt neid läbi rääkinud. Aga igal ministeeriumil on oma eelarve piires pädevus neid otsuseid teha,” sõnas Kallas.
Err.ee
