- aastal külastas avatud tuletorne 99 606 inimest ning populaarseimaks osutus Sõrve tuletorn, mida külastas 27 572 inimest.
Sõrve tuletornile järgnes külastuste arvult maailma kolme vanima tegutseva tuletorni hulka kuuluv Kõpu tuletorn, mida käis vaatamas 25 640 inimest.
Võrreldes 2021. aastaga vähenes tuletornide külastajate arv 2 281 inimese võrra.
“Eelmisel aastal olid suletud mõlemad Suurupi tuletornid ning kindlasti mõjutas see ka külastajate arvu,” selgitas Transpordiameti navigatsioonimärgistuse üksuse juhataja Andry Rütkinen. “Aga hea meel on tõdeda, et tuletornid pakuvad jätkuvalt Eesti inimestele suurt huvi.”
Möödunud aastal avas külastajatele taas uksed uuenduskuuri läbinud Ruhnu tuletorn. 2022. aastasse jääb Kõinastu vana tulepaagi lammutamine ja uue püstitamine, jätkus ka Keri tuletorni rekonstrueerimine. Samuti jõuti lõpule Norrby alumise ja ülemise tuletorni avariiremondiga. Tulevikku vaatavalt sai 2022. aastal valmis Suurupi alumise tuletorni restaureerimise põhiprojekt.
Suurupi sihi alumise tuletorni restaureerimine ongi Transpordiameti üks prioriteete 2023. aastal. Tegemist on vanima töötava puittuletorniga Läänemere rannikul. “Loodetavasti õnnestub peale restaureerimist mõlemad Suurupi tuletornid taas külastajatele avada,” ütles Rütkinen.
Samuti on sel aastal plaanis alustada Vahemadala tuletorni restaureerimise I etappi. Tööd muudab keeruliseks asjaolu, et tuletorn asub keset merd. Algust on plaanis teha Viimsi sihi alumise tulepaagi rekonstrueerimise projekteerimisega.
Kõik töötavad Eesti tuletornid, mida on kokku 55, kuuluvad Transpordiametile. Külastajatele on suveperioodil avatud 11 tuletorni: Sõrve, Kõpu, Vormsi (Saxby), Ristna, Tahkuna, Pakri, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare, Naissaare ja Vilsandi tuletornid
