Tuleohtlikul ajal ei tohi neljas maakonnas mootorsõidukiga metsaalale minna
Pühapäevast kehtestab päästeamet tuleohtliku aja Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal. Päästeameti teatel ei tohi tuleohtlikul alal siseneda mootorsõidukiga võõrale metsaalale ega ka muu taimestikuga või turbapinnasega alale.
Päästeameti teatel otsustati see arvestades ilmastikuprognoose, maastiku tuleohu taset ning metsa- ja maastikutulekahjude esinemissagedust.
Esimest korda Eestis rakendub tuleohtlikul ajal mootorsõidukiga sisenemise keeld võõrale metsaalale, aga ka muu taimestikuga ja turbapinnasega alale.
Päästeameti ennetusosakonna ekspert Mikko Virkala ütles, et tänavu on paljud põlengud saanud alguse mootorsõidukist väljunud sädemest ning seetõttu ei piisa tavapärasest ohustatud alal lõkke tegemise ja grillimise keelust.
Virkala sõnul on raske hinnata tuleohtliku aja kestvust. Päästeamet analüüsib olukorda iga päev. Arvestades ilmaprognoose võivad piirangud laieneda ka teistele maakondadele.
Päästeameti teatel tähendab see, et neljas maakonnas ei tohi minna metsamaale, mis ei kuulu inimesele endale, see tähendab ka riigimetsa.
“Kui see mets, kuhu inimene tahab grillima või lõket tegema minna, ei ole tema isiklik mets, siis sinna minna ei tohi. Täpselt samamoodi nagu eramets ei kuulu tavalisele läbikäijale, ei kuulu ka riigimets tavalisele läbikäijale ning sellele kehtib täpselt sama reegel – kui see ei ole sinu isiklik mets, siis sinna minna ei tohi. Kui ujumispaikadesse viib tee läbi erametsa või RMK metsa, siis sinna hetkel tõepoolest minna samuti ei tohi ja tuleks valida mõni teine tee või avalik ujumiskoht,” ütles Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Maris Moorits.
Väljaspool üldkasutatavaid teid ei tohi võõral metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal sõita ega parkida. Oma isiklikus metsas tegutsemise eest vastutab inimene ise.
Grillida võib nimetatud neljas maakonnas ainult oma isiklikus aias ja seda ettevaatlikult ja mõistuse piires. Lõkkease peab olema mulla- või kivivalliga piiratud ja ilm ei tohi olla tuuline. Samuti peavad lõkke juures olema esmased tulekustutusvahendid.
“Päästeamet püüab inimestele panna võimalikult vähe piiranguid ja neid kohe ka leevendada kui vähegi peaks tuleohukaart veidi paremaks minema,” sõnas Moorits.
Paljud tulekahjud on tänavu saanud alguse just metsas või rabades sõitvatest mootorsõidukitest.
“Me jälgime Ilmateenistuse tuleohukaarti igapäevaselt. Arvestades ilmaprognoose võivad piirangud laieneda ka teistele maakondadele, kuni tuleohukaart näitab langustrendi,” sõnas Moorits.
Allikas. Err.ee
