“Meie siiras soovitus on see, et küülikud, tuhkrud, hobused ja kodusead ehk minisead oleksid samamoodi registreeritud. Kuna merisigade, hamstrite, kuldkalade ja prussakate, keda samuti lemmikloomana peetakse, keha on nii pisike, siis veterinaarid ei soovita neid kiibistada. Ja neid ei tule ka registrisse kanda,” rääkis Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Hellika Landsmann saates „Tallinna panoraam“.
Kui seni tuli Tallinnas lemmikloomade registrisse kanda vaid kasse ja koeri, siis õige pea lisanduvad sellesse nimekirja veel mitmed teisedki linnas peetavad koduloomad.
Suur loomasõber ja Eesti loomakaitse seltsis vabatahtlikuna tegutsev Marika Nekljudova sõnas, et lemmikloomade registrisse kandmine on ääretult vajalik. Naise enda kodus elavad hetkel kass ja koer. Kolm merisiga neli hiirt, tšintšilja ja hamster.
Kodutee, mida iial ei leita
“Ma tean palju selliseid juhtumeid, kus loom leitakse tänavalt ja tal on kiip täitsa olemas, aga ta on registreerimata. Ja siis see kiip ei anna mitte midagi, siis loom ei leiagi võibolla kunagi koduteed,” kurvastas naine.
“Minu lemmikud on ka närilised ja küülikud. Nendega olen ma ka väga palju tegelenud ja viimasel ajal on näha, et jube palju neid loomi hüljatakse ja nad kaovad ära. Lapsed viivad nad näiteks õue ja loomad jooksevad ära. Küülikud oleksid kindlasti need järgmised, kelle võiks ette võtta just selle kiibistamisega ja registrisse kandmisega. Sellest oleks väga suur abi.”
Lemmikloomaregistri pidamise ülesanne tuleneb eeskätt loomatauditõrje seadusest, kuid Tallinna registri oluliseks eesmärgiks on koguda teavet linnas peetavate lemmikloomade kohta ja muuta seeläbi kaotsi läinud neljajalgsete tagastamine omanikule lihtsamaks. Paraku ei satu ju mitte ainult kassid ja koerad varjupaika.
Kiibistamata jänkud ja varjupaiga moodul
“Siiamaani pole ükski küülik, kes Tallinna Loomade Varjupaika jõuab olnud kiibistatud. Oluline ongi see, et ta pole mitte ainult kiibistatud vaid et ta jõuaks ka registrisse. Sest muidu on lihtsalt see poolik info ja meil ei ole ikka nii palju kasu sellest kui võiks olla,” rääkis loomaarst Kätlin Hein.
Uuenenud registrisse on lisatud ka varjupaigamoodul, et pidada arvestust ka varjupaika jõudnud loomade ning neile tehtud protseduuride üle. Samuti, et jälgida loomade liikumist ja koguda statistilisi andmeid.
“Varjupaigamoodulisse on võimalik kanda loomi alustades kaladest. Näiteks kui Põllumajandus ja Toiduamet võtab ära kodust lemmikloomad, kus nende eest ei hoolitseta hästi, siis varjupaigal on võimalik need kanda ka sisse. Aga selle jaoks ei ole siis vajalik kiibi number,” täpsustas Landsmann.
Lemmikloomaregistri arendamise, hooldamise ja pidamise kulud kaetakse Tallinna linna eelarvest. Nüüdsest saab lemmikloomade registrisse kanda ka spetsiaalse väljaõppe saanud loomi, näiteks pimedate või diabeedikute koeri.
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on lemmikloomade registri eripära veel see, et inimene saab ise oma registriandmeid seal muuta. “Kui ta soovib elukohta vahetada, on võimalik seda teha läbi interneti. Kui läbi interneti inimene ei saa seda teha mingil põhjusel, siis on võimalik võtta ühendust Keskkonna ja Kommunaalametiga. Seal on vastav töötaja, kes seda registrit peab ja tema siis muudab need vastavad andmed ära,” täpsustas Klandorf.
Rohkem koeri vähem kasse
Selle aasta maikuu seisuga on Tallinnas registrisse kantud üle 64 tuhande lemmiklooma. Varjupaiga statistika näitab, et üle 70 % nendest on koerad. Kasside puhul on see number ainult 15 %.
“Meil küll iga aasta suureneb see kasside hulk, kes on samamoodi registreeritud, aga siiski on see veel väga väike tegelikult. Me kindlasti soovime ja loodame, et inimesed pööravad sellele rohkem tähelepanu. Fakt on see, et neid loomi, kes tänavale hulkuma sattuvad, isegi kui nad on täiesti tubases pidamises, on ikkagi päris suur number,” lausus Landsmann.
Hetkel on vaid kasside ja koerteregistrisse kandmine kohustuslik, kuid peatselt muutub ka teiste lemmikloomade registrisse lisamine kohustuslikuks.
Igatahes tasub oma lemmikloomaregistrisse kanda, sest juhul, kui ta peaks kaduma minema, on suurem tõenäosus, et ta sinu juurde tagasi jõuab.
