Tühja kõhuga treenimine paistab olevat üks nendest teemadest, mis teatud intervalliga ikka esile kerkib ja vastakaid arvamusi tekitab. On neid, kes väidavad end saavat väga häid tulemusi ja suuremat rasvapõletust, kuid ka neid, kelle sõnul kurnab tühja kõhuga liikumine liigselt organismi ja tekitab hoopis vigastustele vastuvõtliku olukorra. Vaatamegi enamlevinumaid küsimusi ja proovime leida selgust.
Kas keha on hommikul energiast tühi ja treening kurnab liigselt?
Meie organism suudab koguda glükogeenivarusid 12–16 tunniks ja kui need lõpevad, siis võetakse lisaenergia lihastest (mis pole soovitatav). Kui süüa 2–3 tundi enne magaminekut ja magada 7–8 tundi, ei ole õige väita, et organism on hommikul täiesti „tühi”. Kindlasti on veresuhkuru tase madalam kui õhtul ja üldine energiatase võib samuti üsna väike tunduda. Siiski võib selline olukord olla soodsaks pinnaseks anda kerge liigutamisega signaal keharasvade põletamiseks. Tasub meeles pidada, et vett peaks igal juhul tarbima, sest tühja kõhuga treenides suureneb organismis happejääk ja ebapiisava veeta võime kahjustada neere.
Kas minna hommikul jalutama või jõusaali?
Enda kogemusest ja uuringutele toetudes on oluline teha vahet, millist trenni tühja kõhuga tehakse. Mida intensiivsem füüsiline liikumine, seda rohkem nõuab see organismilt varusid. Belgia Leuveni ülikooli professorite sõnul on tühja maoga treenides adrenaliin kõrgel ja veresuhkur madal ning seetõttu põletavadki lihased rohkem rasvhappeid.
Tehes hommikuti kerget võimlemist, mõõdukat jalutuskäiku/sörki 30–45 minutit, võime näha häid tulemusi ainevahetuse turgutamisel ja sellega seonduvalt ka veidi keharasvade vähenemist. Tuleb aga aru saada, et väheaktiivne liigutamine ei kuluta suurel hulgal kaloreid, pigem tekib liigutamisest kasutegur aju jaoks, mis saab hapnikurohke verega n-ö üles ärgata ja leevendab üldist stressitaset. Suurt imerohtu paisunud keskosale hommikusest tühja kõhuga treeningust ei leia, vaid tuleks pilk heita toiduvalikule – liigne kipub ikkagi menüüst naha vahele ja seda on keeruline ainult liikumisega ära kaotada.
Proovides aga voodist tühja kõhuga jõusaali minna, võime teha endale tõsise karuteene. Intensiivne pingutamine madalate ressursside najal soodustab vigastuste teket, sest vere suhkrusisaldus on väike, alaneda võib ka vererõhk ning tekkida peapööritus, koordinatsioonihäired ja minestustunne. Organism annab väga selgelt märku: „Pea hoogu!”
Jõutreeningu ja intensiivsema trenni puhul tuleks kindlasti varustada keha kas või klaasi mahla ja puuviljaga ning valida jõukohane koormus. Võib-olla on vaja ka trenni ajal energiarohket spordijooki juua, kus olemas nii süsivesikud kui valgud, ja kindlasti pärast trenni korralik hommikusöök.
Tee valik, teadlik valik, ise
Kogemuse kaudu saame aru, mis meile sobib ja mis mitte. Hommikune virgutusvõimlemine või jalutuskäik tühja kõhuga võib kaasa tuua värsked mõtted ja tunded, mis kanduvad üle päevastesse toidu- ja liikumisvalikutesse. Tee julgelt proovi ja jälgi, milliseid signaale keha annab.
Kui aga tahta hommikul kindlasti jõusaali külastada, tuleks veidi rohkem planeerida ning kehale kindlasti enne trenni energiat anda ja valida jõukohane trennikoormus.
Tekst: Mirko Miilits, www.mirkomiilits.ee
