TTJA kontrollis kuue aasta jooksul kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusust ning värskelt avaldatud raportist selgub, et 98% energiamärgise kohustusega hoonetest omavad energiamärgist.
Aastatel 2016-2021 toimunud järelevalve projekti käigus kaardistati kohalike omavalitsuste hoonefond ning nõuti kohustusliku energiamärgise olemasolu seal, kus see puudus.
„Euroopa Komisjon esitas 2021. aasta lõpus „Fit for 55“ raames strateegia, mille eesmärgiks on 2030. aastaks kõik avalikud ehitised rekonstrueerida vähemalt E energiaklassi hooneteks. TTJA poolt kaardistatud energiaprofiili kohaselt tuleb 2030. aastaks rekonstrueerida 705 kohalike omavalitsuste hoonet, suletud netopinnaga ~485 000 m2. TTJA järelevalveprojekt aitab määrata hetkeseisu ning ehitusmahtusid, mille järgi saab hinnata ka investeerimisvajadust,“ kommenteeris TTJA ehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist Riina Tamm.
Järelevalvemenetlustest selgus, et kokku on kohalike omavalitsuste valduses ~3000 hoonet suletud netopinnaga ~4,4 miljonit m2. Energiamärgise kohustusega ehitisi on 1876, neist 1841 ehk 98% omavad energiamärgist. Ülejäänud 2% planeeritakse rekonstrueerida lähiaastatel. Energiamärgise kohustust ei oma näiteks muinsuskaitse ja miljööväärtuslikus piirkonnas asuvad hooned, neid ehitisi on kohalike omavalitsuste portfellis 8%.
Järelevalvemenetluste käigus tegi TTJA ettekirjutused kohustusega hankida energiamärgis 59 kohalikule omavalitsusele 554 hoone suhtes. Enim on hetkel kas C või D energiaklassiga ehitisi (vastavalt 22% ja 23% portfellist). Kõige paremas seisukorras on spordihooned ja haridushooned, kus üle 40% hoonetest omab energiaklassi C või kõrgem. Oluliselt tuleks aga investeerida sotsiaalhoolekande hoonetesse ning vallamajadesse.
Kohalike omavalitsuse hoonete energiatõhususe raportiga on võimalik tutvuda siin .
TTJA järelevalve raames kogutud andmed on välja toodud ka veebilehe minuomavalitsus.ee omavalitsuste kinnisvara ülevaates, mis on leitav siit .
