www.minuaeg.com
Riigikogu riigikaitsekomisjon seadis täna eesmärgiks saata mahukas kriisivalmiduse suurendamisele suunatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu täiskogu ette teisele lugemisele uue aasta alguses.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul arutas komisjon eelnõu üldiseid põhimõtteid ja edasist menetlemist koos Riigikantselei ja Kaitseministeeriumi esindajatega ning seadis eesmärgiks eelnõu teisele lugemisele saata järgmise aasta alguses. „Tegemist on mahuka seaduseelnõuga, millele on esitatud terve rida muudatusettepanekuid. Seetõttu kestab selle teiseks lugemiseks ettevalmistamine orienteeruvalt jaanuarini 2026. Kui teine lugemine on lõpetatud, saab paari töönädala jooksul toimuda ka eelnõu kolmas lugemine,“ ütles ta.
Riigikaitsekomisjoni liikmed avaldasid tänasel istungil eelnõule toetust ning kinnitasid valmidust teha muudatusettepanekute menetlemisel konstruktiivset tööd. Stoicescu sõnul lepiti kokku, et enne teiste osapoolte kaasamist ja muudatusettepanekute lõplikku menetlemist käsitletakse nelja teemaplokki: riigikaitse üldsätted, kriisiolukorra mõiste ja sisu, kriisiülesanded ning kriisihaldus, sealhulgas kriisivalmidus.
„Eelnõu on Eestile erakordselt oluline, kuivõrd see loob ühtse kriisihalduse ja riigikaitse süsteemi, mille alusel riik tervikuna valmistub ja tuleb toime mis tahes kriisiga, sealhulgas sõjaolukorraga,“ ütles Stoicescu, kelle sõnul on see eriti tähtis, arvestades Eesti piiratud ressursse. „Ühtlasi sulandatakse kokku tsiviil- ja militaarsektor, mis kindlasti aitab kaasa riigi ja ühiskonna tugevdamisele,“ lisas ta.
Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega Eesti kriisivalmidust. Eelnõu ühendab kolm senist kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse – üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ning nende juhtimist ja lahendamist kogu laia riigikaitse ulatuses.
Eelnõu suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.
Valitsus ja peaminister asuvad eelnõu kohaselt kriisi lahendamist juhtima, kui kriis on ulatuslik ja mõjutab laiemalt ühiskonda või majandust. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.
Kohalikud omavalitsused saavad eelnõu kohaselt ka kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.
Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab tsiviilkriisideks ja riigikaitsekriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid. Eelnõu, millega muudetakse kokku 98 seadust, on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. juulil.
