2020. aasta 23. veebruar. Kõikjal Eestis ollakse juba vabariigi aastapäeva meeleolus. Tehakse pidupäevaks ettevalmistusi või siis pidutsetakse ise. Ees ootab vaba päev. Ühes Eestimaa külas on sugulased ja peretuttavad kogunenud sünnipäevale. Kokku umbes paarkümmend inimest. Üheksa-kümne paiku asub osa seltskonnast – eeskätt need, kes on peole tulnud lastega – minekule. Enamik jääb veel edasi tähistama. Nende seas ka sünnipäevalise naise vend Kalle*, tema endine naine Anneli ja nende ühine poeg Kaspar.
Seltskonnas ei ole saladus, et Kalle kipub alkoholiga üle pingutama. Pudelist on saanud tema igapäevane kaaslane. Sel põhjusel ei ole Kalle juba aastaid oma emaga suhelnud. Alkoholiga liialdamine on ka üks paljudest põhjustest, miks Anneli juba rohkem kui kümme aastat tagasi koos lapsega mehe juurest ära läks.
Kuid peomeeleolu ei jätku kauaks. Kella 11 paiku märkavad sünnipäevalised, et äsja õuest tulnud Kasparil on nina veriseks löödud. Nutetud silmadega poiss paotab moka otsast, et läks isaga tülli. Poisi järel tuleb tuppa ka Kalle. „Kasvatasin noorsugu,“ teatab ta.
Tüli oli alguse saanud õues, kus isa sattus peale suitsetavale pojale. Ta vihastas ja lõi last näkku. Seejärel võttis suurt kasvu isa poisil kratist kinni ning viskas auto peale ja maha. Nii mitu korda. Lõpuks lendas poiss näoga vastu kiviplaate. Kuid isa polnud lõpetanud. Ta surus sõrmed tugevalt ümber poja kaela ja hakkas teda kägistama. Nii tugevasti, et Kaspar kartis, et sureb ära.
Tuppa jõudes läheb Kaspar ema juurde ja teeb ettepaneku ruttu koju minna. Poiss ei karda üksnes enda, vaid ka ema pärast – isa vägivaldsus pole neile midagi uut. Nad on sellega harjunud rohkem, kui nad oleks tahtnud.
Kuid isa ei tee seda kuulmagi. Ta viskub poja poole ja võtab tal kaelast kinni. Samal ajal haarab Kaspar köögitasapinnalt noa ja torkab sellega isa kõhtu. Kalle laseb pojast järsult lahti ja kaob. Ta lukustab end tualetti.
Ehkki sünnipäevalised tahavad Kallet kohe haiglasse viia, keeldub too kategooriliselt. Ta ei luba ka kiirabi kutsuda. Lõpuks saadakse Kalle taksosse, kuid enne erakorralise meditsiini osakonda jõudmist põgeneb ta autost. Anneli läheb öösel veel mehe ukse taha, kuid keegi ei ava. Siis saadab Kalle talle sõnumi, et temaga on kõik korras. Vähem kui 24 tundi hiljem ta sureb.
Loe edasi SIIT
Allikas. Õhtuleht.ee