1. jaanuari seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 6313 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 12,2 protsenti.
Töötuna arveloleku lõpetas 42 registreeritud töötut, kellest 17 lõpetas arveloleku omal soovil ja 18 tänu tööle rakendumisele. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 10 216 inimesel, neist 7701 puhul tänu tööle rakendumisele.
Ukraina põgenikest on 57,3 protsenti tööd otsimas Harjumaal. Harjumaale järgnesid 11,2 protsendiga Ida-Virumaa ning 9,3 protsendiga Tartumaa.
Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 77,5 protsenti naised ning 22,5 protsenti mehed. Vanusegrupi järgi on töötutest 11,3 protsenti 16–24-aastased, 74,6 protsenti 25–54-aastased ning 14,1 protsenti rohkem kui 55-aastased.
Töötuna arvele võetud Ukraina põgenikest on 62,4 protsendil kõrgharidus ja 12,9 protsendil kutseharidus. Haridustase on täpsustamata 6,8 protsendil ning erialase hariduseta on 17,9 protsenti registreeritud töötutest.
Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim teenindus- ja müügitöötajaid, 19,8 protsenti. Neile järgnevad tippspetsialistid 14,9 protsendiga, lihttöölised 13,5 protsendiga ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 11,4 protsendiga. Töökogemus puudub 13,3 protsendil.
Möödunud nädalal uutest registreeritud töötutest on töötutoetuse saajaid 53 ehk 36,1 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 75,4 protsenti registreeritutest.
2022. aasta jooksul tuli töötukassa andmeil töötuna arvele 16 400 Ukraina sõjapõgenikku, töötukassa toel on neist töö leidnud aga üle 7000.
