Eesti Töötukassa koostab kaks korda aastas tööturu uuringut – tööjõuvajaduse baromeeter. Uuringus selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal. Värske baromeeter näitab, et mitmed valdkonnad on kohandunud tänase majandusolukorraga ja tööturg reageerib muutustele kiiresti.
Livia Laas, tööandjate teenuste osakonnast, tõi näiteks välja koka ameti, mis olnud pikalt suure puudujäägiga ametite seas. „Täna pole tööandjatel enam nii keeruline sellesse ametisse inimest leida- sektorit on tabanud erinevad raputused ning tänaseks on mitmed asutused olnud sunnitud oma uksed sulgema. Kokkuvõttes on see vähendanud koka ametikoha tööpakkumiste arvu ning vähendanud tööjõupuudust.“
Värskes uuringus on näha ka seda, et pikaajaline töö IT erialadele inimeste koolitamisel on hakanud vilja kandma ja IT sektoris ei ole hetkel harjumuspärast, väga suurt tööjõupuudust.
Tööjõuvajaduse baromeeter annab hea ülevaate ka maakondlikest eripäradest. Nii toob Laas välja näite, et kui Ida-Virumaal valitseb teenindavas sektoris tasakaal, siis Lõuna-Eestis on teenindajatest puudus. „Mitmetes maakondades on juba toimunud vähenemised puidusektoris, samas ollakse tööjõudu jätkuvalt valmis suurendama metallitööstuses. Maakonna vaates on tööturul suuremaid muutuseid on läbi tegemas Ida-Virumaa ning Lõuna-Eesti maakonnad“ toob Laas välja maakondlikud eripärad.
Suure ülejäägiga töökohti hetkel polnudki, mõnevõrra raskem on tööd leida valdkondades, kus on toimunud automatiseerimist. IT arenedes on mitmed kontoritööd sellised, kus inimest aina vähem vajatakse. Nii ei ole tööandjatel näiteks väga suuri raskusi andmesisestajate ja kontoriabide leidmisega. Lisaks on konkurents tihedam ametites, kus on toimunud muutused väljaõppe, koolituste vallas ja kus ei ole akadeemiline haridus nii oluline, kui veel aastate eest: sisekujundajad, dekoraatorid, reporterid-ajakirjanikud-toimetajad portaalides.
Tööjõuvajaduse baromeetri teises otsas – ametite loetelus, kuhu tööandjatel on raske inimesi leida– on ametid, mis nõuavad pikemat haridusteed. „Suur puudus on mitme olulise ameti tegijatest ja kiireid lahendusi nende ametikohtade täitmiseks ei ole. Nii on raske leida eriarste, õpetajaid, hooldajaid, medõdesid,“ tõi Laas esile ja märkis, et kui paljudes ametites on innovatsioon lahenduseks, siis nende erialade puhul on kiireid lahendusi ja abi innovatsioonist raske leida.
Soovitame tutvuda töötukassa kaudu makstava tasemeõppe toetuse tingimustega, mis annab rahalist leevendust töö kõrvalt uue ameti õppimisel ja seda just valdkondades, kus on ka pikas perspektiivis töötajaid vaja.
„Hea meel on aga selle üle, et huvi näiteks arsti ja proviisori ameti vastu on kasvanud. Kui eelmisel aastal sai Tartu Ülikooli proviisori- ja arstiõppesse sisse vähem õpilasi, kui oli pakutavaid õppekohti, siis tänavu on pilt paranenud, eriti proviisoriõppes,“ lisas Laas.
allikas: töötukassa.ee
