Reedese tööpäeva lõpusirge paistab. Töönädal hakkab vaikselt lõppema. Viimane ülesanne on veel ketassaega vaja lõpetada. Siis möödub üks hetk, mida tagasi keerata enam ei saa.
Markus on metalltöötluspinkide operaatorina töötanud juba mitu aastat. „Me toodame siin neid termoelemente, mis lähevad Soome,“ kirjeldab ta, millega igapäevaselt tööl tegeleb.
Töönädala lõpus oli Markuse ülesandeks saagida saega vineeririba. „See õnnetus juhtus reedel, umbes 20 minutit enne tööpäeva lõppu. Väsinud ka. Teised saagisid enne seda vineeri just ja pidin ka saagima. Ma seda saagi ei kontrollinud eriti. Lihtsalt panin mõõdu peale, saagisin ja siis üks hetk lendas vineerijupp näppude vahelt ära ja võttis käe kaasa. Vasaku käe neljas näpuots läks tera pealt läbi ja riivas konti,“ meenutab Markus, kuidas õnnetus juhtus.
Sel hetkel kui vineer saeketta vahele takerdus ja mehe käsi üle kiiresti pöörleva saeketta libises ei olnud lähedal ühtki töötajat. „Läksin WCsse kraani alla loputama ja kutsusin selle mehe, kes meile esmaabi annab. Ta sidus mul näpu kinni ja siis läksin EMOsse.“
Varem pole Markusel ühtki tööõnnetust juhtunud, kuid nüüd tuli veeta kolm kuud tööst eemal ja ka rahaliselt ots otsaga hakkama saada. „Mul hakkas see haav mädanema ka ja siis sellepärast läks kõik pikemalt. See oli ju suvel,“ ütles ta, et soe ilm ei aidanud paranemisele just eriti palju kaasa.
Kui küsida, miks siis õnnetus juhtus ei osanud Markus kohe algul vastata, sest ohtlike saagide ja masinatega töötades on oht juba päris lähedal. Mõtlikult tõdes ta: „Meil oli siin hästi kiire, tegime ületunde ja oli väsimus ka suur peal. Selleks, et võimalikult kiiresti saaks asjad tehtud, siis ei kasutata isikukaitsevahendeid.“ Küll aga ajasurve tõttu tekib hooletus ja vead on kerged tulema.
Naljatledes ütleb Markus, et seda tööõnnetust oleks kindlasti saanud ära hoida kui poleks üldse saaginudki, aga teab, et tegelikult oleks pidanud saagi rohkem kontrollima. „Teised just saagisid enne mind täpselt sama asja ja nendel pole mingeid probleeme olnud,“ ei suuda ta uskuda, miks temaga nii läks. Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija sõnul ei oleks õnnetust juhtunud, kui töötaja oleks kasutanud käeulatuses asuvat kinnitusrakist ehk abivahendit.
Õnnetus Markust sõrmest ilma ei jätnud ja mees pääses õppetunniga. „Nüüd kui on vaja midagi saagida, siis ikka kontrollin ja muude ülesannetega ka ikka vaatan. Pole enne ju sellist õnnetust juhtunud. Vaatan ikka rohkem, mida teen ja mida teised teevad.“
Nagu öeldakse, siis õppima ei pea ainult enda vigadest, vaid ka teiste vigadest. Nii on ka Markus õppinud, et tervislikum oleks õnnetusi ennetada, mitte tagajärgedega tegeleda. Markus kirjeldab: „Kui relakaga (ketaslõikuriga – toim.) peab lõikama, siis prillid ja asjad on ees ikka, sest teistel on juhtunud, et sodi on läinud silma ja peab arsti juurde minema.“
Markus võttis juhtunust kaasa õppetunni, et tuleb olla hoolas ja kontrollida, mida teed. Pole kasu kurjast näpuga vibutajast töökohal, enda tervist saad hoida sa ise.
Tööinspektsiooni eksperdi vaade:
„Paraku näeme oma töös tihti, et just kiirustamisest ja väsimusest hakkavad õnnetused juhtuma. Tööohutus on nii töötaja kui ka tööandja vastutus. Tööandja peab võimaldama kõik vajalikud isikukaitsevahendid, aga lõpuks on see töötaja isiklik vastutus, kas ta neid ka kasutab, et õnnetust ära hoida,“ selgitab tööinspektor-uurija Ants Jauram.
Tulevikus sarnaste olukordade vältimiseks tuleks vajadusel muuta ja täiendada ettevõtte riskianalüüsi ja muid juhendeid. Ohutuse tagamiseks tuleb regulaarselt läbi viia töötajatele juhendamisi ja vajadusel väljaõpet korrata. Lisaks tuleks üle vaadata töö- ja isikukaitsevahendite korrasolek. Vajadusel muuta töökorraldust ja masinad välja vahetada.
Kui on juhtunud tööõnnetus, tuleb see registreerida Tööelu Infosüsteemis TEIS (iseteenindus.ti.ee).
