Tööõnnetusi juhtus 2022. aastal 3442 ehk veidi vähem 2021. aastal. Lisaks on 290 juhtumi asjaolud väljaselgitamisel. Surmaga lõppenud tööõnnetusi oli 15, mida on 2 võrra rohkem kui aastal 2021.
Eelmise aasta novembris jõustus uus tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. Alates 1. detsembrist tuleb tööõnnetused ja kutsehaigestumised registreerida tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas TEIS.
Eelmisel aastal viis tööinspektsioon läbi 3848 järelevalve menetlust, mis on 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Peamisteks valdkondadeks, kus järelevalvet tehti, oli ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus. Ehituses keskenduti 2022. aastal kõrgustest kukkumise ennetamisele, mis on tõsiste tagajärgedega õnnetuste peamine põhjus.
Katkine redel viib raske tööõnnetuseni
Tööinspektor-uurija Ants Jauram selgitas, et ohutus ei ole ainult tööandja kohustus, vastutuse selle eest peab võtma ka töötaja. Lisaks näeb ta kahjuks tihti juhuseid, kus ehitusplatsil on olemas vajalikud isikukaitsevahendid, aga tööliseid neid erinevatel põhjustel ei kasuta. Samas on ka näiteid, kus kulude kokkuhoiu nimel on välja vahetamata jäänud katkine redel või tellingule paigaldamata jäänud piirded. Paraku ei mõisteta, et sellised kulutused on väike hind võrreldes tõsiste tööõnnetustega, milleni selline olukord viia võib.
Iseteeninduskeskkonnas on ettevõttel võimalik ka mugavalt luua töökeskkonna riskianalüüs. Tööandjal on võimalik valida tegevusala ja töövahendi abil kaardistada peamised ohud ning mõelda läbi meetmed nende maandamiseks. Riskianalüüsi puudumine ei ole probleemiks mitte seetõttu, et koostamata on dokument, vaid töökeskkonnas esineda võivad riskid ei ole põhjalikult läbi mõeldud. Kui ei ole teada, mis võib valesti minna, ei ole neid riske võimalik ka maandada. Kokku on iseteeninduskeskkonnas riskianalüüsi esitanud 29 937 erinevat ettevõtet, mis on 62 protsenti ettevõtetest.
Juristid annavad tööalastes küsimustes tasuta nõu
Tööinspektsiooni nõustamisjuristid ja konsultandid vastasid 2022. aastal kokku 34 445-le infotelefonile tulnud kõnele ning nõustasid inimesi e-kirja teel üle 6000 korra. Tööinspektsiooni infotelefonilt saab eelmisest aastast lisaks eesti, vene ja inglise keelele nõu ka ukraina keeles. Juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev ütles, et peamised mured, millega inimesed Tööinspektsiooni poole pöörduvad on seotud töölepingu ülesütlemisega, saamata jäänud töötasu ja puhkustega. Sõjapõgenike puhul on lisaks küsimusi töölepingu digitaalse allkirjastamise kohta.
Töövaidluskomisjonidesse laekus 2022. aastal 1869 avaldust, mis on 12 protsenti vähem kui aasta varem. Töövaidlusesse jõuti enim ehituse, kaubanduse ning halduse- ja abitegevuse valdkonnast. Peamiselt olid nõuded seotud rahaliste nõuetega – maksmata töötasud, puhkusetasud ja hüvitised.
Tööinspektsiooni nõustamisjuristid annavad tööalastes küsimustes tasuta nõu telefonil 6 406 000 või e-kirja teel jurist@ti.ee. Inspektsioon vastab neljas keeles – eesti, inglise, vene ja ukraina.
