Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ütles täna Pariisis rände väljakutsetele keskenduval parlamentidevahelisel konverentsil, et Eesti ei toeta kohustuslikke põgenikekvoote, kuid ootab Euroopa Liidult suuremat toetust Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude kompenseerimisel.
Kivimägi tõi oma sõnavõtus esile, et alates 24. veebruarist on Eesti vastu võtnud üle 38 000 Ukrainast saabunud sõjapõgeniku. „Seda on 2,9 protsenti meie rahvastikust. Proportsioonide paremaks mõistmiseks: Prantsusmaa puhul võrduks see 1,9 miljoni põgeniku vastuvõtmisega,“ ütles ta Prantsusmaa Senatis toimuval konverentsil. Tema sõnul valmistub Riigikogu mai lõpus vastu võtma lisaeelarvet, kus on põgenikega seotud kuludeks kavandatud pea 250 miljonit eurot.
„Hoolimata suurtest väljakutsetest, millega me silmitsi seisame, ei toeta Eesti kohustuslikke põgenikekvoote Euroopa Liidus. Me leiame, et põgenikel on võimaluse korral parem jääda lähiriikidesse, mitte põgeneda oma kodumaalt tuhandete kilomeetrite kaugusele. Suurem osa põgenikke plaanib pärast sõja lõppu Ukrainasse naasta,“ rääkis Kivimägi, kelle sõnul on inimlik lasta põgenikel endil valida, kuhu riiki sel traagilisel ajal jääda.
Samas ootab Eesti tema sõnul, et Euroopa Liit võtaks endale suurema rolli põgenikega seotud kulude kompenseerimisel neile liikmesriikidele, kes on vastu võtnud rohkem põgenikke. Samuti peaks tema sõnul kasvama ühenduse roll Euroopa Liidu välispiiri tugevdamisel. „Ei ole õiglane jätta liikmesriigid nende kuludega üksi. Me peame kaitsma hästi oma piire ja me peame tegema seda üheskoos,“ ütles Kivimägi konverentsil.
Koos Kivimägiga osaleb rände väljakutsetega tegeleval parlamentidevahelisel konverentsil põhiseaduskomisjoni aseesimees Eduard Odinets.
Riigikogu pressiteenistus
