Tõenäoliselt ei piisa ka kulutuste piiramisest, et suunata riigieelarve mõistliku kiirusega tasakaalu poole. Seepärast heidab Mertsina õhku küsimuse, kas riigi tulude suurendamiseks ei tuleks äkki tõsta hoopis meie maksukoormust? „Eesti liigub küll Põhjamaade majandusmudeli suunas, kusjuures sageli võrdleme end Soome ja Rootsi, mõnikord ka EL-i keskmise maksukoormusega, mis on Eesti omast tublisti kõrgemad,“ selgitas ta. „Samas on Eesti maksukoormus võrreldav OECD keskmisega, kuid kõrgem kui USA-s ja Šveitsis.“
Majandusteadlase sõnul peaks Eesti maksusüsteem toetama investeeringuid ja ettevõtete konkurentsivõimet. „Samuti peab see olema atraktiivne välisinvestoritele, sest Eesti valitsussektori võlg on suurenemas,“ märkis ta.
Tartu Ülikooli majandusõppejõu ja Luminori panga peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul näitab tööpuuduse statistika sel aastal ka suuremat tööpuuduse numbrit – see on ökonomisti sõnul tingitud aga eeskätt Ukraina sõjapõgenike kaasamisest statistikasse. „Kohalike elanike tööpuudus on veidi kasvamas, sest osad ettevõtted peavad oma tootmist koomale tõmbama,“ märkis ta. „Suuremate palkade maksmiseks otsitakse kokkuhoiukohti.“ Samas lisas ekspert, et tööpuuduse kasv pole majandust eraldi mõjutamas.
„Kuivõrd Eesti majandus on juba aastaid olnud teravas tööjõupuuduses, siis praegune tööpuuduse tase ja selle mõningane suurenemine ei tohiks majanduse taastumist põhimõtteliselt takistama hakata – aga sedasi läheksid asjad vaid juhul, kui meil poleks nii suuri lahknevusi tööjõu nõudluse ja pakkumise struktuuris,“ selgitas omalt poolt majandusekspert Vitsur.
Paraku on ebaklapp tema hinnangul siiski ääretult suur ega näi ka kusagile kaduvat. „Teiseks krooniliseks probleemiks tööjõuturul on tööjõu suhteliselt väike üleriigiline mobiilsus. Selle üheks põhjuseks on väga suur erinevus eluruumide hindades ääremaadel ja keskustes,“ rääkis ta.
