Tonga vulkaanipurske rõhulaine jättis jälje ka Eesti mõõteseadmetesse

Maakera teisel poolel asuva Tonga saarestiku läheduses toimunud veealuse vulkaanupurske lööklaine jättis Eesti Maaülikooli SMEAR mõõtejaama andmetesse Tartumaal Järvseljal selge jälje, vahendab BNS.

Rõhulained märgati üle maailma. Eestis registreeriti rõhulaine 15. jaanuari õhtul kella 20 ja 21.10 vahemikus, rääkis maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi professor Steffen Noe.

SMEAR Estonia mõõtejaam, kus mõõdetakse lisaks metsaökosüsteemi ja atmosfääri vastastikmõjudele ning süsinikudünaamikale veel ka mitmeid meteoroloogilisi tunnuseid. Muu hulgas ka õhurõhku, mistõttu ei jäänud ka Tonga vulkaanipurse jaamas registreerimata.

“SMEAR Estonia jaama eelis on et mõõdame atmosfääritunnused kõrge sagedusega – 10 hertsiga ehk kümme korda sekundis, mis ei ole tavaline meteojaama rõhuanduri sagedus,” lausus Noe. Jaama selline seadistus annab tema sõnul hea võimaluse purske analüüsimiseks.

“Esiteks ei olnud see üksnes üks tõusu ja languse ilming, vaid me näeme kolme lainet, kus õhurõhk kasvab iga kord suuremaks, millele pärast järgneb ka suurem rõhulangus. Nähtav on seegi, et veel vähemalt kolm-neli väiksemat lainet jõudis Eestisse, mis on üle kaetud (overlaid) suurema lainega,” selgitas Noe.

Inimene ei ole antud sagedusega heli võimeline kuulma. Joonisel on näha peamiselt kaks lainepikkust, mis tähendab, et kui oleksime võimelised sellise helisagedusega pauku või plahvatust kuulma, oleksime kuulnud vähemalt kolme pauku kõrgema helisagedusega ja pärast veel mõned paugud madalama helisagedusega. “Füüsikas on see fenomen tuntud „Doppler-effektina“, kus meie poole liikuv laine kõrgendab rõhku ehk heli ja kui ta möödas on, on heli taas madalam.”

Plahvatuse kuulmiseks tuleb registreeritud heliandmeid töödelda, et heli jääks kõrvadele kuuldavasse sagedusvahemikku.

Loe ka:  Vulkaanipurse Vaikses ookeanis vallandas tsunaami. VIDEO!