„Kui 2021. aastal kulus toimetulekutoetuste maksmiseks 19 miljonit, siis käesoleval aastal välja makstav summa ületab juba 40 miljonit,“ rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kuidas kriisiajad kasvatavad ka toimetulekutoetuse vajadust ning sellega kaasnevaid kulusid.
Möödunud aastal kasvas toimetulekutoetust saavate inimeste arv hüppeliselt, paljastades niimoodi kriisiaegade ränga mõju meie inimestele. Kuni 2020. aastani vähenes toetusmeetme saajate hulk jõudsas tempos ja ehkki kahanemistempo covidi-aastatel aeglustus, jätkus toetuse saajate arvu vähenemine sellegi poolest. Paraku tõi sõda stabiilsele olukorrale järsu lõpu.
„2022. aasta esimese kvartaliga lisandus toetuse saajate hulka ligi 21 000 peret, suurendades niimoodi raskustesse sattunud leibkondade arvu enam kui poole võrra,“ rääkis mõttekoja Praxis töö- ja sotsiaalelu juhtkonna liige Kirsti Melesk, kes on värskelt valminud toimetulekuteemalise uuringu üks autoreid. Töö käigus analüüsiti toetuse saajate profiile ning seda, kuidas nende olukord 2016. aastast kuni 2021. aastani muutus. Uuriti ka, kui aktiivselt abivajajad tööturul osalevad ning mil määral leidub nende seas võlglasi.
„Toetuse saajate kasvutrendi põhjust näeme mitmete välistegurite koosmõjus, milleks on muu hulgas hinnatõus ja ukraina sõjapõgenikega kaasnev ühiskondlik lisakoormus,“ rääkis Melesk. „Enamasti suureneb abivajajate arv aasta külmematel kuudel, tipnedes jaanuaris ja veebruaris. Kevade ja suve käigus hakkab see taas langema.“
Uuringu järgi ohustavad toimetulekuraskused kõige enam lastega üksikvanemaid, kellest suure osa moodustavad nooremapoolsed naised. Samuti on toetuse saajate hulgas palju töötuid, kelleks on sagedamini lasteta neljakümnendates eluaastates mehed.
Toimetulekukriis rõhub riigi rahakotti
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo toonitas riiklike kulude märkimisväärset kasvu seoses abivajajate hulga olulise suurenemisega. „Kui 2021. aastal kulus toimetulekutoetuste maksmiseks 19 miljonit, siis käesoleval aastal välja makstav summa ületab juba 40 miljonit,“ nentis Riisalo.
Sotsiaalkaitseministri sõnul loodavad kõik osapooled, et toimetulekutoetuse vajadus jääb võimalikult lühikeseks ning peagi saadakse raskustest taas üle. Paraku maailm meie soovide järgi ei käi ning inimesi, kes pikemaks ajaks toimetulekutoetusest sõltuma jäävad, on sotsiaalkaitseministri sõnul tegelikult väga palju. „Peame tegelema senisest enam ka sellega, et pakkuda inimestele ruuesti jalgadele tõusmiseks just sellist abi ja tuge, mida konkreetsete juhtumite puhul kõige enam vajatakse.“
Ka Praxise uuringu autorid rõhutavad, et toetuse saajad jagunevad eeskätt lühi- ja pikaajalisteks teenuse saajateks, kusjuures iseseisvumislootust on vähem just viimastel. „Need, kes lühiajaliselt halba olukorda sattunud, suudavad sageli ise lahendusi leida ning on ka motiveeritud tööd otsima,“ rääkis spetsialist Kirsti Melesk. Paraku on asjad pikaajaliste taotlejatega enamasti keerulisemad. „Tihti on tekkinud olukorra taga terviseprobleemid või sõltuvushäire. Sageli ollakse lisaks toimetuleku vajadusele ka ilma tööta.“
Üheks võimalikuks lahenduseks, mida kinnitab muu hulgas ka eeskujuks võetud Taani kogemus, oleks lühi- ja pikaajaliste toetuste taotlejate ning teenuste eraldi menetlemine. „Seeläbi saaksime lihtsamate juhtumite puhul menetlemise koormust kohalikul tasandil vähendada,“ rääkis Melesk. „Sotsiaaltöötajad saaksid siis keskenduda keerulisemate juhtumite menetlemisele, mis nõuavad oluliselt rohkem pühendumust ja tähelepanu.“
Töise tulu erand julgustab toetuse saajat tööle
Toimetulekutoetusi käsitlevas uuringus analüüsiti ka eelnevatel aastatel vastu võetud seaduste mõju, mis peaksid julgustama toimetulekutoetuse saajaid ja nende pereliikmeid tööd otsima ilma kohese toetusest ilma jäämise hirmuta. Nii näiteks võeti 2018. aastal vastu töise tulu erandit käsitlev seadus, mille eesmärgiks oli julgustada toetuse saajaid tööle minema. Muudatusega sätestati, et kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust. Sellist erandit töise sissetuleku mitte arvamise kohta toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul.
„Alates erandi kehtestamisest on seda kasutatud 18% juhtudest. Suurem osa on jätnud selle tegemata eeskätt vähese informeerituse või siis ka nendeni jõudnud eksitava info tõttu, mis edasist toetuse saamist valesti hindavad,“ rääkis Praxise analüütik Kelly Põim. Töise tulu erandit kasutavad uuringu järgi sagedamini nooremad, 30ndates eluaastates naised, kes moodustavad enamasti koos lastega ka üksikvanema leibkonna. Eeldatavasti on sellistel juhtudel vaja rohkem töist tulu ja toimetulekutoetust kombineerida, et üksikvanemana laste kasvatamisega toime tulla.
„Töise tulu erandi kehtestamise järel on kasvanud nende inimeste osakaal, kes toetuse saamise viimasel kuul on töötanud,“ rääkis Põim. „Veel on vaja tõsta teadlikkust nii toetuse saajate kui ka kohalike omavalitsuse töötajate seas, et inimesed oskaksid oma võimalusi täiel määral kasutada.“
Alates 2018. aastast hakkas kehtima ka õpilaste töise tulu erand, mille järel ei lisatud toimetulekutoetuse määramisel sissetuleku hulka kuni 19-aastaste õpilaste töötasu. „Näeme, et ka selle erandi kehtestamise järel on töötasu teeninud õpilaste arv kasvanud,“ rääkis Põim. „Välja tuleb seegi, et need, kes õpilaste erandit kasutavad, on keskmisest sagedamini töötuga või üksikvanemaga leibkondadest noored.“
Paljud toetuse saajad on ühtlasi ka võlglased
Viimase teemana analüüsiti Praxise uuringus toimetulekutoetuse saajate võlasuhteid. Sotsiaalministeeriumi 2021. aasta täitemenetluse võlgnike analüüsist nähtub, et 31. märtsi seisuga 2020. aastal täitemenetluse võlgnikest 6% ehk 4836 inimest sai toimetulekutoetust vähemalt ühel korral ajaperioodil jaanuar 2019 kuni märts 2020. See tähendab, et näiteks 2019. aastal toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete seas oli võlgnikke 23%.
„Võlgnevuse tekkimine võib mõjutada nii toimetulekutoetuse saajate motivatsiooni tööturul osaleda, kui ka nende majanduslikku toimetulekut,“ rääkis uuringus osalenud Praxise analüütik Ingel Kadarik. „Samuti on oluline teada, kas ja mis põhjustel pöördutakse kohalikesse omavalitsustesse sotsiaaltoetuse või -teenuse saamiseks. Seda saab võtta arvesse võlanõustamisteenuse arendamiseks või vajadusel ka uute meetmete välja töötamiseks.“
Toetuse saajate seas läbi viidud küsitlusest selguse, et koguni 66% küsitletud toetuse saajatest oli kogunenud erinevaid võlgnevusi. Paljud kasutasid laenuraha murettekitaval kombel igapäevaste kulude katmisel nagu toidu ja elamispinna eest maksmine, andes märku võimalusest, et praegu makstavad toetused on liiga väikesed.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo toonitas, et tuleb üle vaadata, kas toimetulekutoetused tagavad praegustel aegadel inimväärsed elamistingimused. Riigi huvides on aga kindlasti ka see, et väheneks pikaajaliste toimetulekutoetuse saajate hulk ning suudetaks taas iseseisvalt hakkama saada.
