Toidukaupade müügimaht vähenes 2024. aasta veebruaris võrreldes eelmise aastaga viis protsenti, teatas statistikaamet. Maxima esindaja sõnul ostavad inimesed varasemast vähem toitu ning eelistavad kampaaniapakkumisi ja odavamaid alternatiive.
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul kasvas veebruaris mootorikütuse jaemüük 21 protsenti ning tööstuskaupade müügimaht kuus protsenti, kuid toidukaupade sektoris on langustrend selgelt märgatav.
Maxima müügi- ja turundusjuhi Jaanika Terasmaa sõnul on tarbijate ostukorv muutunud väiksemaks ning vähemalt pool sellest moodustavad kampaaniatooted. Lisaks on tarbijad hakanud eelistama soodsamaid alternatiive – näiteks on suitsuvorst asendunud keeduvorstiga ning kallimad kirsstomatid odavamate lahtiste tomatitega.
Kohvihinnad on järsult tõusnud ning 70 protsenti kohvimüügist toimub allahindlusega. Terasmaa sõnul on hinnatõusu peamiseks põhjuseks globaalne nõudluse ja pakkumise tasakaalutus ning kliimamuutused, mis mõjutavad kohvitootmist. Sama trend kehtib ka magusate toodete ja kanamunade puhul, mida ostetakse vähem kui varem.
Munade müügis on toimunud muutus ka Maxima poliitika tõttu – puurikanade mune pakutakse vaid suuremates kampaaniates, kuna ettevõte keskendub õrre- ja vabapidamisel kanade munade müügile. Samal ajal mõjutab turgu ka linnugripp, mis on piiranud kanaliha ja munade kättesaadavust.
Puuviljade ja köögiviljade müük on samuti langenud, kuid hooajalisi ja taskukohasemaid valikuid eelistatakse endiselt.
Alkoholi- ja tubakatoodete müügimaht on viimase kahe aasta jooksul langenud umbes 10 protsenti, mis viitab tarbimise vähenemisele.
Suvel tõuseb käibemaks 24 protsendile, mis võib veelgi mõjutada tarbijakäitumist. Terasmaa sõnul on juba märgata, et maksutõus ja väiksemad tulumaksutagastused on mõjutanud inimeste ostuharjumusi. Tootjad on sunnitud kohanema, pakkudes rohkem taskukohaseid alternatiive, et vastata muutunud turuolukorrale.
