Tinnitus võib esineda kohina, vilina, undamise või muu heliaistinguna, mida on raske objektiivselt hinnata. Esineda võib nii pidevat tinnitust kui ka hootist tinnitust. Tegemist on väga häiriva ning tihti elukvaliteeti langetava sümptomiga, millele puudub sageli spetsiifiline ravi.
Mis tinnitust põhjustab?
Tinnitus võib esineda täiesti iseseisva kaebusena ilma kaasnevate haigusteta, aga olla ka väga paljude erinevate kõrvahaiguste üks sümptomitest. Üheks sagedasemaks tinnituse põhjuseks on kuulmislangus, mis tekib inimese vananedes.
Teised haigused ja seisundid, mis võivad põhjustada tinnitust:
• väliskõrva häired: kõrvavaik, võõrkehad kuulmekäigus, kuulmekile mulgustus
• keskkõrva häired: negatiivne rõhk keskkõrvaruumis, kuulmetõrve häire, kuulmeluukeste liikumatus
• sisekõrva häired: kuulmisnärvi kahjustus, mürakahjustus, pearinglus, tasakaaluhäired, Méniere’i tõbi
• ravimitest tingitud ajutised kahjustused: kuulmist kahjustavad antibiootikumid ja valuvastased ravimid
• süsteemsed häired: kõrge või madal vererõhk, aneemia, suhkurtõbi, kilpnäärme haigused, veresoonte haigused, kasvajad
• pea- ja kaelatraumad, kaela-, lülisamba- ning lõualiigese patoloogia
Millised on tinnituse sümptomid?
Põhiline sümptom on subjektiivselt kuuldav heli, mis võib olla kõrge- või madalatooniline, pidev või pulseeriv, tugev või nõrk.
• Heli võib aja jooksul muuta iseloomu või kaduda.
• Heli võidakse kuulda ühes või mõlemas kõrvas.
Kõige häirivamalt on heli kuuldav vaikuses, just õhtuti magama minnes, takistades uinumist.
Kuidas tinnitust diagnoositakse?
Tinnituse põhjust aiatavad diagnoosida:
• Kuulmekäigu ja kuulmekile(sh. keskkõrva) vaatlus kõrvapeegliga.
• Toonaudiogramm: uuritakse, kas kõrvakohinaga kaasneb ka kuulmise langus. Uuringu käigus pannakse uuritavale pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega helisid.
• Kompuutertomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT) peast või kaelast. Mõlemal puhul on tegemist väga täpsete uurimismeetoditega. Uuritakse sisekõrva ehitust, veresooni, ajustruktuure ja muud vajalikku, et välja selgitada võimalik tinnituse põhjus.
Kuidas tinnitust ravitakse?
Esmalt on tähtis üritada välja selgitada tinnituse põhjus ning võimalusel seda ravida. Kui tinnituse põhjust ei leita või põhjus ei ole ravitav, siis kasutatakse järgmisi ravimeetodeid:
• Tinnituse ümberõppe teraapia – selle puhul õpib inimene arsti või kvalifitseeritud terapeudi juhendamisel harjuma tinnitusega.
• Kuulmislanguse korral kuuldeaparaadi kasutamine.
• Valge müra masinad – toodavad kunstlikke keskkonnahelisid nagu langev vihm või ookeani lained, on sageli tõhusad tinnituse mõju vähendajad.
• Maskerid – kuuldeaparaatidele sarnanevad seadmed, mis tekitavad taustaheli ja summutavad seeläbi tinnitust
• Nõelravi
Kroonilise tinnituse ravis kasutatakse ka mitmeid ravimeid: krambivastaseid aineid, antidepressante, rahusteid ja verevarustust parandavaid ravimeid.
