Riigirahanduse korda tegemise ja igapäevakulude kontrolli alla saamise kõrval peame leidma uusi võimalusi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Rohereform loob uue ekspordipotentsiaali ja toob välisinvesteeringuid, kirjutab riigikogu liige ja töötleva tööstuse toetusrühma esimees Timo Suslov.
29. augustil pandi Paldiskis nurgakivi rohereformile. Peatselt asutakse seal laevakaid suuremaks ehitama, et teenindada ära meretuuleparkide laevad. Julgeoleku tugevdamise ja riigirahanduse korda tegemise kõrval ongi rohereformi läbiviimine Kaja Kallase valitsuse üks peamisi eesmärke. Targalt tegutsedes paneb see lisaks puhtamale keskkonnale aluse ka meie ühiskonna jõukuse kasvule.
Uus majanduskasv läbi taastuvenergia tootmise
Lisaks riigirahanduse korda tegemisele ja igapäevakulude kontrolli alla saamisele tuleb meil leida uusi võimalusi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Valitsusliidu plaan on teha seda läbi roheenergia tootmise laiendamise. Selleks suurendame meie energia varustuskindlust ja sõnastame energeetika pika vaate. Arendame välja kaasaegsed ja ilmastikukindlad võrgud ning hakkame energiakasutust targalt juhtima. Erinevate uuringute tulemused väidavad, et Läänemerel on tuuleenergia potentsiaal 83–93 GW, aga kasutame sellest ainult 2,5 protsenti. Teisisõnu, tööpõld on lai, kuid vaatame veidi kaugemale ja suuremalt, kui vaid elektri tootmine. Taastuvenergiat käsiteleme kui ülekaalukat avalikku huvi ning eesmärk peab olema endiselt sõjaaja kiirusel tegutsemine.
Meretuuleparke rajades ei loo me ainult lisavõimalusi energia tootmiseks, vaid paneme aluse uue majandusharu tekkele. Nimelt ei too meretuuleparkide ehitamine kasu ainut ehitajale, vaid kaudselt kogu väärtusahelale ja suurele hulgale inimestele. Mujal Euroopas on meretuuleparke ehitades tavapärane protseduur, et arendajal on kohustus kaasata kohalikke ettevõtteid, kes suudavad pakkuda teenust ehituses, teeninduses, transpordis ja veel paljudes valdkondades, mis kõik otseselt ja kaudselt puudutavad meretuulepargi arendamist. Siit võidavad meie oma Eesti ettevõtted. Tallinna Sadam investeerib Paldiskis asuva kai ehitusse 50 miljonit, mis hakkab olema ehituse baassadamaks ja Baltic Workboats ehitab teeninduslaevasid Saaremaal. Tallinna Sadamal on uut kaid ja selle juurde tekkivaid laoplatse vajalik kasutada tuulikute detailide vedamiseks. Seda on ka juba näha valmiva platsi juures, kus seisavad tuulikute osad, mis lähevad küll naabritele Lätti, kuid tulevikus loodetavasti Eesti merealadele. Nagu ütles Tallinna Sadama juht Valdo Kalm Paldiskis avamisel, et Tallinnas Sadam tahab rohepöördest majanduslikku kasu lõigata. „Tuul on tasuta käes, miks mitte seda ära kasutada,“ lausus Kalm. Miks mitte toota tuuleelektrit rohkem kui endal tarvis? Mida on väikesel riigil eksportida? Rohelist energiat on väga vaja kogu maailmas.
Rohereform=majandusjulgeolek
Valitsusliit seadnud eesmärgiks Eesti saamise taastuvenergiat eksportivaks riigiks. Siin on asjakohane tuua mängu selline teema nagu tuuleenergia ülejääk. Kõik see ülejääk on võimalik eksportida otse elektrina või salvestada vesinikuna, mille kasutus tulevikus ainult laieneb. Lisaks on võimalik vesinikku veel omakorda väärindada ja loodetavasti teha seda juba Ida-Virumaale tekkivas biotoodete tehases, kus saaksime ise toota erinevaid kütuseid, muuhulgas ka lennukikütuseid. Lennuki ja merenduskütuseid on vajalikud sest roheliste kütuste kasutamist mõlemas sektoris on vaja ka vastavalt ReFuelEU direktiividele ning pole palju riike millel on nii hea vajaliku biomassi saadavus ja väärindamise kogemus. Näiteks ainuüksi SAF’i (ingl.keelest säästvad lennukikütused) turu väärtuseks ennustatakse 131 miljardit aastaks 2033. Selle asemel, et viia oma biomassi Eestist välja, saame selle vesiniku kaasabil palju kallimaks tooteks väärindada.
See kätkeb endast juba suurt ekspordipotentsiaali. Peale selle loob roheenergia nn ülejääk suure ärilise võimaluse tuua Eestisse ka moodsat tulevikutööstust, mis on roheenergia kriitiline ja meelitaks ligi välisinvesteeringuid. Erinevad arvestused on näidanud, et tuuleparkide tööstusharu kohaliku tarneahela realiseerumisele kaasa aitamine looks Eesti majandusse ca miljardi euro ulatuses lisandväärtust ja turgutaks riigieelarvet igal aastal ligi 250 miljoni euro suuruse maksutuluga.
Euroopa komisjon on heaks kiitnud Euroopa suured projektid. Eestit puudutavad nende seas sünkroniseerimise järgmine etapp, Estlink3, Eesti-Läti avamere elektrivõrk, hüdropumpjaam ning Nordic Baltic vesinikukoridor ehk Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksa magistraalvõrk. Projektid on tehniliselt kinnitatud kui olulised projektid. Väga palju suunatud just Läänemerele. Tänasel hetkel ei saaks ühtegi mõtet kõrvale lükata vaid arutada tõsiselt suuri ühendusi muu Euroopaga.
Niisiis seisab lähiajal ees palju tööd rohereformi elluviimiseks, mille eesmärk ei ole rohkem ega vähem kui meie kõigi elukvaliteedi ning elatustaseme tõus. Taastuvenergia on keskkonnasõbralik, annab majandusele uue hoo, aitab meil paremini konkurentsis püsida ja tagab meie majandusjulgeoleku. Viimaseta ei ole võimalik panustada 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsesse.
allikas: reform.ee
