Lahenda elulisi olukordi sisaldav test ning saa teada, kui palju on sinus empaatiavõimet teiste inimeste suhtes.
Empaatia on oskus kaasa tunda ning mõista teise inimese emotsioone. Kaasatundmise võime määravad ära geneetika, kasvatus ning väärtushinnangute süsteemi teadlik valik. Empaatia madal tase muudab meid kalgiks ning egoistlikuks. Liiga kõrge tase aga võib kaasa tuua enese kaotuse. Milline empaatia tase on sinul?
1. Näed filmis episoodi, kus peategelasega juhtub õnnetus. Kuidas sa tavaliselt reageerid?
A. Jätad selle stseeni vahele või pöörad tähelepanu kõrvale.
B. Tunned tegelasele mõõdukalt kaasa. Saad ju aru, et see on ikkagi vaid film, mitte elu.
C. Sul on alati raske selliseid stseene vaadata, sa nutad, pärast oled aga veel kaua selle kõige mõju all.
2. Möödujal hakkas halb ning on vaja kutsuda kiirabi. Mida teed?
A. Astud edasi. Teda aidatakse ka ilma sinuta, milleks rüseleda.
B. Peatud ja uurid olukorda. Kui teda aidatakse, lähed edasi. Kui aga läheb abi vaja, võtad enda peale vastutuse ja helistad.
C. Teed kõik, mis võimalik. Helistad kohe kiirabisse ning jääd paigale abi saabumiseni, veendumaks, et inimene saab tõesti vajalikku abi.
3. Kui sageli räägivad sinu tuttavad sulle oma probleemidest või paluvad abi?
A. Harva. Tavaliselt sa ei lasku tundeküllastesse vestlustesse. Milleks uurida võõraid probleeme, sul jätkub neid endalgi.
B. Vahel, kui on tõepoolest hädavajalik. Sinu poole pöördutakse siis, kui on vaja midagi konkreetset.
C. Oled alatasa see õlg, mille najale saab toetuda. Sulle räägitakse õnnetustest, küsitakse nõu… Kõik teavad, et sa ei keeldu mitte kunagi abistamast.
4. Kas sa oskad ära arvata teise inimese hingeseisundit või meeleolu?
A. See on liigne informatsioon. Kui inimene tahab sinuga oma tundeid jagada, räägib ta sellest ise. Milleks mõistatada?
B. Tavaliselt see on nii. Sa pöörad tähelepanu vestluskaaslase näoilmele, tema intonatsioonile ja žestidele.
C. Jah, oled väga tundlik teise inimese meeleolu suhtes. See otsekui kanduks sinule üle.
5. Kas sulle meeldib teisi aidata?
A. Täiskasvanud inimene peab oma probleemidega ise toime tulema. Sa ei kaldu teisi aitama ega oota ka teistelt abi. „Igaüks enese eest“ — see on kividžunglite reegel.
B. Jah, kui sul on selleks aega ja jõudu. Vahel on meeldiv teistele midagi head teha.
C. Üritad olla kasulik inimestele ja ka kogu maailmale. Vahel aitad teisi, kahjustades seejuures ennast. Oled valmis ära andma oma viimase, muutma plaane, ärkama ja tormama kohale öise telefonihelina peale.
6. Näed katkise käpaga kassipoega. Mida teed?
A. Astud edasi, kõiki õnnetuid pole võimalik aidata. Selliseid asju vaadata on aga ebameeldiv.
B. Viid ta loomaarsti juurde, pärast aga sokutad tuttavale või annad varjupaika.
C. Viid loomaarsti juurde, siis aga jätad endale.
7. Milliseid filme sa eelistad?
A. Tujutõstvaid — komöödiaid või dünaamilise sisuga märulifilme.
B. Žanr võib olla erinev, kõik sõltub meeleolust ning filmi kvaliteedist.
C. Väga emotsionaalseid filme, mis avavad inimsuhete sügavusi — melodraamasid ja draamasid.
8. Sinu vestluskaaslane osutus väga emotsionaalseks inimeseks. Tal on vali hääl ning väljendusrikas miimika, ta žestikuleerib elavalt… Kui mugavalt sa ennast koos temaga tunned?
A. Sa üritad vältida selliseid vestluskaaslasi. Sulle meeldivad enam vaoshoitud inimesed.
B. Tunned end piisavalt hästi kõige erinevamate vestluskaaslastega. Temal võib olla üks meeleolu, sinul — teine.
C. Tema emotsioonid haaravad sind kaasa ning sa jätkad temaga suhtlemist.
9. Millistest kaalutlustest sa lähtusid elukutse valikul?
A. Sind huvitavad finantsilised perspektiivid ja professionaalse arengu võimalused.
B. Valisid enda jaoks huvitava sfääri, kuna tahaksid oma võimeid realiseerida.
C. Tahtsid olla kasulik kogu maailmale ning abistada inimesi.
10. Vaatad uudiseid ning seal teatatakse toimunud tragöödiast, näiteks ohvriterohkest maavärinast. Kuidas reageerid?
A. See uudis jätab sind külmaks, maailmas toimub alatasa midagi. Ega loodusseaduste vastu ei saa.
B. See puudutab sind ning sa püüad õnnetuse ulatuse kohta rohkem teada saada. Tunned kannatanutele kaasa.
C. Sa ei suuda kaua rahuneda, magad halvasti ning näed õudusunenägusid… Selline õnnetus võib juhtuda iga inimesega, sealhulgas ka sinu lähedastega.
11. Sinu lähedane kaebab peavalu üle. Kas see mõjutab sinu seisundit?
A. Ei, sa ei mõista, kuidas tema peavalu võiks sind puudutada. Selliste kaebuste jaoks on olemas arstid.
B. Tunned talle kaasa ning annad nõu.
C. Mõne aja pärast hakkad samuti peavalu tundma.
12. Milliste loomadega võiksid end samastada?
A. Linnuga — see on vabaduse sümbol.
B. Kassiga — nemad armastavad vabadust, ent võivad ka appi tulla.
C. Koera või hundiga — sa oskad olla ustav.
13. Mis on sinu jaoks suurim väärtus?
A. Raha
B. Vabadus
C. Ausus
14. Mida sa ei saa andestada?
A. Katseid sinuga manipuleerida.
B. Reetmist.
C. Egoismi.
15. Milline puu sa oleksid?
A. Palm.
B. Mänd.
C. Õunapuu.
16. Kas sa lubad endale nutmist?
A. Ei, pisarad on nõrkuse märk.
B. Vahel sa nutad, ent vajadusel suudad end vaos hoida.
C. Sul on sageli pisarad silmis, neid on raske tagasi hoida.
TULEMUSED
Vaata nüüd, millise tähe valisid kõige sagedamini.
A
Sul on väga tugev närvisüsteemi tüüp, mis annab sulle kindla vastupidavuse stressile, ent on väga madala empaatia tasemega.
Sageli ei tunne sa ära verbaalseid ega ka mitteverbaalseid signaale, mida saadavad sulle sind ümbritsevad inimesed. Sul ei jätku oma tuttavate jaoks kaastunnet ega mõistmist. Võimetuse tõttu kaasa tunda võid sa teha haiget teisele inimesele, isegi kui too on sulle väga lähedane ja kallis.
Mõtle järele, kas sa mitte ei väldi kokkupuudet teiste muredega, sest sa kardad iseenda omasid. Võimalik, et kannatasid kunagi teiste tugevate tunnete tõttu, puutusid kokku emotsionaalse valuga ning loobusid alateadvuslikult muretsemistest.
Püüa olla tähelepanelikum teiste inimeste tunnete suhtes, sest suhtlemine on mitte ainult info, vaid ka emotsioonide vahetamine. Ning ära häbene oma isiklikke tundeid väljendamast, abi ja emotsionaalset toetust palumast. Emotsioonide vahetamine muudab suhted igakülgsemateks, täiuslikumateks ja huvitavamateks.
B
Palju õnne!
Sinu elus on olemas teatav tasakaal tundlikkuse ja kaitstuse vahel.
Oled piisavalt empaatiline, ent ei ilmuta liigset kaastunnet ligimese vastu. Sa suudad tunnetada teiste inimeste emotsioone, võid isegi ära arvata mitmesuguste tunnete „varjundeid“. See teeb sinust meeldiva vestluskaaslase ning suurepärase sõbra. See on aga väga väärtuslik omadus. Sa ei karda omaenese tundeid, oled suuteline neid teadvustama, vajadusel neid väljendama või tagasi hoidma, ohjeldades sel moel isegi ootamatult tabanud emotsioonide laineid.
Empaatia algab kontakti loomisest iseendaga: kui teadvustame ennast, aitab see mõista, mida tunnevad teised inimesed.
Sulle on omane ka altruism, mis on oluline väärtus igal ajal.
Kui ei ole probleeme empaatiaga, viitab see tasakaalus olemisele ning heaolu perioodile inimese elus. Pead säilitama seda kindlust ja stabiilsust ka kõige kriitilisemal ajal.
C
Sinu empaatia tase on üleliia kõrge. Ning see võib sulle endale ohtlik olla.
Liigne tundlikkus teeb inimese haavatavaks. Vahel sa lausa sulandud teise inimesse ning kaotad iseenda. Teise mure enda peale võtmine ei tähenda, et vabastad ta valust. Kaks õnnetut inimest, kes ei suuda midagi peale pisaratevalamise ette võtta, on oluliselt halvem kui üks.
Liigne empaatia ei pruugi aidata, see vaid suurendab valu. Tavaliselt on see seotud nõrga ja tundliku närvisüsteemi tüübiga.
Selliseid inimesi tabavad kergemini stressid, nad peavad sagedamini lõdvestuma, puhkama ning vältima emotsionaalselt laetud olukordi.
Ürita võõrast valu vähem südamesse võtta. Ning mõtle sellele, kas sinu hoolitsuse taga ei seisa mitte kompenseerimise mehhanism.
Võimalik, et tegelikult tahaksid sa hoopis, et sinu eest hoolitsetaks. Paljud meie hulgast sooviksid ju tunda ennast kaitstuna selles aina muutuvas maailmas.
Allikas: saladused.ee
