“Selleks, et tervist säilitada ja elada kauem ilma krooniliste haigusteta, on inimesel endal võimalik väga palju ära teha,” tõdes Tervise Arengu Instituudi terviseriskide ennetamise keskuse juht Anneli Sammel. “Vähemalt 30 minutit igapäevast mõõduka koormusega liikumist on jõukohane enamikule inimestest ja sellega alustamiseks pole kunagi liiga hilja.”
Üle-euroopalise terviseuuringu kolmapäeval avaldatud Eesti tulemustest selgub, et 65 protsent täiskasvanud elanikest tunnistab mõnd kroonilist haigust või pikaajalist terviseprobleemi ning kroonilistest haigustest kimbutab Eesti inimesi enim seljavalu ja kõrge vererõhk.
Euroopa terviseuuringu osaks oleva Eesti uuringu viis Tervise Arengu Instituut koostöös statistikaametiga läbi 15-aastaste ja vanemate elanike seas 2019. aastal. Inimeste tunnetusel ehk enesehinnangulistel vastustel põhineva uuringu kohaselt väitis 65 protsenti täiskasvanutest, et neil on mõni krooniline haigus või pikaajaline terviseprobleem.
Eakate seas kroonilisi haigeid 83 protsenti
65-74-aastaste vanuserühmas ulatub krooniliste haiguste osatähtsus 83 protsendini ning alates 75. eluaastast juba 93 protsendini. Enim vaevab kroonilistest haigustest Eesti inimesi seljavalu ja kõrge vererõhk, mida nimetas mõlema puhul naistest iga neljas ja meestest iga viies. Võrreldes eelmise 2014. aastal toimunud sama uuringuga pole nende haiguste esinemises viie aastaga olulisi muutusi toimunud.
Pikaajaliste terviseprobleemide nimekirjas järgnevad allergia ja kaelavalud, millest mõlemat kinnitas enam kui 10 protsenti rahvastikust. Viis aastat varasema uuringuga võrreldes on mõnevõrra kasvanud allergiate esinemine ja suurenenud kroonilist ärevust või depressiooni tundvate inimeste osakaal. Pikaajalist ärevust või depressiooni tajus viimases uuringus 11 protsenti naistest ja seitse protsenti meestest, samal ajal kui viis aastat varem olid vastavad näitajad 7,5 ja viis protsenti.
Vähemalt üht tervisest tingitud piirangut igapäevategevuste elluviimisel on täheldanud üheksa protsenti naistest ja 15 protsenti meestest. Kui 25-34-aastaste vanuserühmas esineb piirangu tunnetamist vaid kolmel protsendil inimestest, siis 75-aastaste ja vanemate seas tajub terviseseisundist tingitud raskusi igapäevategevuste sooritamisel koguni 44 protsenti.
Tervislik toitumine ja piisav liikumine aitavad tervist hoida
“Selleks, et tervist säilitada ja elada kauem ilma krooniliste haigusteta, on inimesel endal võimalik väga palju ära teha. Märksõnadeks on nagu ikka igapäevane liikumine ja tasakaalus toitumine, samuti piisav vedeliku tarbimine,” selgitas TAI terviseriskide ennetamise keskuse juht Anneli Sammel.
“Vähemalt 30 minutit igapäevast mõõduka koormusega liikumist on jõukohane enamikule inimestest ja sellega alustamiseks pole kunagi liiga hilja. See leevendab lihaspingeid, ennetab liigesehaigusi ja hoiab kehakaalu kontrolli all,” lisas Sammel ja nentides, et liigse kehakaalu langetamine säästab liigeseid kulumise eest, alandab vererõhku ning vähendab südamehaiguste riski.
Sammel tõi ka välja, et uuringu andmetel joob kas vähem kui pool liitrit joogivett päevas või ei joo üldse iga kümnes täiskasvanu.
“See võib viidata, et inimesed kustutavad janu muude jookidega kui vesi, kuid janu korral tuleb alati eelistada tavalist lisanditeta joogivett – igapäevaselt peaks jooma umbes kolm klaasi vett lisaks toitudest ja jookidest saadavale vedelikule. See parandab meie ainevahetust ja annab hea enesetunde,” ütles Sammel.
Sügisel asutakse eestlasi teiste eurooplastega võrdlema
Eestis terviseuuringu läbiviimist juhtinud TAI vanemanalüütiku Mare Ruuge sõnul on uuringuga kogutud andmestik tänasest kättesaadav teadlastele, ametnikele ja poliitikakujundajatele. Ühtlasi on see esitatud Eurostatile ehk Euroopa Liidu Statistikaametile, kes avaldab Euroopa riikide tervisenäitajate võrdluse hiljemalt sügisel. “Siis saame teada, kuidas Eesti inimeste tervis muu Euroopaga võrreldes välja paistab,” täpsustas Ruuge.
Regulaarne esindusliku valimiga terviseuuring üle-euroopalise uuringu osana annab teadmisi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise ja toimetuleku kohta. Erinevate uuringulainete andmed aitavad jälgida trende tervises ja tervisekäitumises, samuti pakuvad võimalust suunata teaduspõhiselt tervisepoliitikat ning võrrelda Eesti inimeste tervist teiste Euroopa riikidega. Uuringu raames küsitletakse 15-aastaseid ja vanemad elanikke, 2019. aastal osales 8500 kutsutust ligikaudu 4900.
