TALLINN, 17. detsember, BNS – 10. detsembril kehtestatud uute piirangute mõju saame näha kõige varem ehk kolm nädalat pärast nende kehtestamist, mis tähendab, et nakatumisnumbrid tõenäoliselt tõusevad veel vähemalt kuni 31. detsembrini, ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno Postimehele.

 

«Seejärel võiks nakatumise päevane juurdekasv stabiliseeruda – kuid haiglaravi vajavate patsientide arv jätkab sellest veel kahe nädala jagu edasi kasvamist. Alles siis näeme haigestumise langema hakkamist ja läheb veel kolm nädalat, et jõuda sellele tasemele, kus piirangud kehtestati,» nentis Lanno.

 

Praegu on terviseameti jälgimisel üle 28 00 inimese. «Uute nakatunute juurdetuleku kiirus ületab haiguse läbipõdenute arvu, mis näitab, et nakatumise aeglustumise märke ei ole veel näha,» selgitas Lanno.

Tema sõnul kirjeldab nakatumise ulatust positiivsete testide hulk testimise koguarvust. «Endiselt on kõrge nakkusriskiga Ida-Virumaa ja Harjumaa, mõnevõrra väiksem on see Tartumaal ja Võrumaal.»

 

Teine oluline näitaja on tema sõnul haiglate töövõime – personali nakatumine ja selle asendamise võimekus ning raskete haigete saabumise intensiivsus võrreldes haiglast väljakirjutamise koguhulgaga.

«Praegu on kõrgeima intensiivravi tasemega voodid on haiglates hõivatud 53 protsendi ulatuses. Haiglaravil on 321 inimest – lisandus üks patsient Tallinna lastehaiglasse,» lausus Lanno.

 

 

«Epideemiline protsess ei ole lühiaegne ja selle kadumine ühiskonnast võtab kuid,» toonitas Lanno. Tema sõnul on suur lootus küll vaktsiinil, kuid see protsess annab maksimumefekti alles järgmiseks sügiseks.

Lanno selgitas, et mida rohkem voodikohti koroonahaiged vajavad, seda vähem jääb neid muuks otstarbeks. «Ka praegu on plaaniline ravi juba tugevalt häiritud, keskmiselt on vähendatud plaanilist haiglaravi 50 protsendi ulatuses, kirurgilist päevaravi vähendatud keskmiselt 30-50 protsenti ning alles on kaugkonsultatsioonina toimuv haigete vastuvõtt 70 protsendi ulatuses,» märkis ameti peadirektor.

Tema sõnul tegelikkuses toimub igapäevane kombineerimine, et paigutada kaks kolmandikku erakorralise ravi ja Covid-19 ravi kõrvale neid tegevusi, mida ravijärjekordades inimesed ootavad.  Haiglas on aga endiselt tööl täpselt sama arv arste ja õdesid ning hooldustöötajaid, kes peavad haigete arvu tõustes asuma tööle kõrgema nakkusohuga osakonnas.

 

«Kui märgata õppetunde, siis need tulevad siit samast lähedalt Leedust, kus on üle 2000 arsti-õe ise nakatunud ja haiglates on tõeline kriis. Arstide kroonilisest ülekoormusest tingituna ei soovi Rootsi arstid enam Covid-19 üksustes töötada ja nende koheseks asendamiseks ei ole ükski riik valmis,» tõi Lanno välja. «Hinnake ja austage iga kiirabis, perearstikeskuses ja haiglas täna töötavat isikut – sest ainult nende töötahtel saame me endiselt professionaalset arstiabi.»

 

Ta meenutas, et koormust tervishoiusüsteemile saab vähendada iga kodanik: vähendades külaskäimist ja kontakte, püsides haigena kodus, hoides teistega kahemeetrist distantsi, kandes maski või kattes suu ja tegema pidevat käte hügieeni.