Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets ütles, et haiglate olukord halveneb iga päevaga. „Haiglaravisüsteemi koormus kõrgeneb, mis tähendab tervisekahju kogu ühiskonnale,” lausus ta. “Kasutame teise taseme kõiki meetmeid maksimaalsel tasemel. Mida see tähendab? Vahendid on lõplikud, mis läheb vältimatu abi põhimõttele, kus abi osutatkse nendele inimestele, kelle elu on otseses ohus või kes vajavad erakorralist abi, et neid surmasuust päästa.“
Vaiknmetsa selgitusel tähendavad teise taseme meetmed, et abivajavate hulk võib ületada tervishoiuasutuste tavapärase pakutava võimekust. “Kolmas tase on juba katastroofisituatsioon,” lausus ta. “Oleme taas kolmanda taseme kehtestamisele väga lähedal. Sellisel juhul on lisaks plaanilisele ja ambulatoorsele ravile ohus korralik ligipääs ka erakorralisele abile.”
Eesti perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi sõnas, et 10-15 Covid-patsiendi kohta haiglas on kodudes 100 või 150 koroonahaiget. „Inimesed on hirmul ja nõutud,” lisas ta. “Nad on ka ohus, kuna haiguse kulg võib pöörduda halvemuse suunas absoluutselt igal hetkel. Võivad tekkida tervisekahjustused, mis häirivad elukvaliteeti.“
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule märkis, et nakatumised on liikunud nooremate inimeste hulka ning näiteks teisipäeval vajas haiglaravi juba kolmeaastane laps.
“Meie kõigi loomuses on loota parimat ning kolmanda laine algus on olnud leebem, kui kartsime,” ütles Sule.
Tema sõnul oli see kolmanda laine algus leebem, kuna on vastutustundlikke inimesi, kes lasid end vaktsineerda, mistõttu levib haigus aeglasemini ning suuresti on haigus levinud nooremate inimeste hulgas.
“Eile näiteks hospitaliseeriti kolme-aastane laps,” märkis Sule.
“Haiglaravi vajaduse puhul saab tuua illustratiivse numbri ehk kui eelmisel esmaspäeval oli haiglaravil 273, siis sel esmaspäeval juba 408 COVID-patsienti. Siin pole vaja protsente arvutada,” nentis ta.
Sule kinnitusel täna sellist haiglavõimekust kui kevadel pole. “Inimesed on ületöötanud, väsinud ja paljud on lahkunud töölt. Meil seda tööjõuressurssi pole. Püüame teha kõik selleks, et seda saavutada, aga väljakutse on veelgi tõsisem kui kevadel,” ütles Sule.
Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets märkis, et haiglaravikoormus suureneb, mis tähendab tervisekahju kogu ühiskonnale.
“Oleme teisel tasemel – kõik vahendid on lõplikud, mis tähendab vältimatu abi põhimõttele minekut, kus abi osutatakse neile, kelle elu on otseses ohus või kes vajavad erakorralist abi. Kolmas tase on katastroofisituatsioon. Me oleme kolmandale tasemel väga lähedal,” ütles Vaiknemets.
Vaiknemetsa sõnul on vaktsineerimata inimestel suurem võimalus haiglasse sattuda ning suurem osa surnutest on olnud vaktsineerimata. “Meil on pandeemia, mis tapab ning see pole mingi eksperiment või nali,” nentis ta.
Vaiknemets lisas, et algamas on koolivaheaeg ning seetõttu kasvab ka nakatumine, mistõttu ei ole soovitav viia lapsi vanavanemate juurde.
Allikas Pealinn.ee
